Saate põhifookus on andmepõhiste otsuste tegemine, roheteemade kommunikatsioon, töövahendite taaskasutus ja jagamine ning keskkonnahoiu trendid uuel aastal.
Keskkonnajalajälje vähendamine algab pealtnäha väikestest otsustest, näiteks ettevõtte uudiskirjas vähemate piltide kasutamisest, rääkis Alexela tehnoloogiajuht Tanel Viin saates „Tehnoloogiakompass“.
„Turundusosakonnale see väide muidugi ei meeldi,“ lisas Viin, kuid selgitas, et keskkonnahoiule tuleb ettevõttes mõelda terviklikult.
Saates arutleti keskkonnahoiust ettevõtetes ja täpsemalt andmejalajälje vähendamisest, toodi ka näiteid, kuidas keskkonnahoidlikud tegevused on saanud ettevõtetes osaks igapäevasest toimimisest ja kuidas pööratakse tähelepanu andmetega kokkuhoidlikult ringi käimisele.
Oma mõtteid ja kogemusi jagasid Alexela tehnoloogiajuht Tanel Viin ja Telia Eesti tegevjuht Holger Haljand. Saadet juhtis Gregor Alaküla.
Digitaliseerumise konverentsil Digital Hub oli juttu pilve liikumise trendist ning ka väljakutsetest, millega peaks avalike pilvede puhul arvestama.
Telia kliendilahenduste arhitekt Tarmo Pruunes rääkis, et sõltuvalt regioonist ei pruugi olla avalike pilvede teenuste palett täpselt sama ning kindlasti tuleb enne lõpliku otsuse langetamist veenduda, et vajalikud komponendid ka päriselt olemas on. Osad teenused võivad olla võrreldes kodumaiste pilveteenustega tunduvalt astmelisema kasvuga ehk iga järgnev tükk võib olla 2 korda suurem.
Azure’i puhul tuleb arvestada ka erinevate võrgutasudega, eriti mis puudutab pilvest väljuvat liiklust. Samuti Azure’i kasutamisel ja sinna migreerimisel tuleks võimaluse korral kasutada erinevaid soodustusi, vastasel korral võib maksta teenuste eest ka 2-3 korda rohkem kui tegelikult vaja. Azure’i tingimusi ei ole väikestel Eesti ettevõtetel võimalik läbi rääkida, seetõttu tuleb hoolega lugeda kõiki tingimusi.
Räägime pilvetehnoloogiale üleminekust ettevõtetes, ning sellega seotud muredest ja võimalustest. Juttu tuleb sellest, millele tuleks pilve kolimise eel mõelda, millised on tüüpilisemad vead, mida tehakse ja milliste summadega tuleks igakuiselt pilveteenust kasutades arvestada. Samuti räägitakse avalike ja privaatpilvede erinevustest, turvariskide hajutamisest ning kulude planeerimisest.
G4Si pilve kolimise kogemusest räägib ettevõtte IT-juht Andres Peiker (paremal) ja laiemalt äriklientide ootustest pilveteenusele räägib Telia kliendilahenduste arhitekt Tarmo Pruunes
CentOS Linux 8 jaoks jäi 2021. aasta viimaseks ja kuna tegemist oli levinud operatsioonisüsteemiga, siis tekitas muudatus IT-spetsialistide seas palju küsimusi, kirjutab Telia Linuxi kliendilahenduste osakonna juht Keio Piiroja.
CentOS 8 elukaare lõppemisest on möödas veidi üle poole aasta ning tänaseks on tugevalt positsioone kindlustanud uued vabavaralised RHEL-ga (RedHat Enterprise Linux) allavoolu (downstream) alternatiivid Rocky Linux ja AlmaLinux. Mõlemad on IT-kogukonna poolt hästi vastu võetud. AlmaLinuxi esimene versioon tuli kiiremini välja ning seda seepärast, et kasutati ära CloudLinux olemasolevat meeskonda ja taristut. Rocky Linuxi puhul aga tuli kõik nullist üles ehitada – alustades vabatahtlike kommuuni loomisest kuni sponsorite kaasamiseni.
Kui vaadata Googli otsisõnade trende, siis pärast seda, kui CentOS üks asutajatest ja tänane RockyLinuxi asutaja Gregory Kurtzer kommenteeris CentOS-i blogis avalikustatud uudist, tõusis Rocky Linux kohta info otsimine Googlis hüppeliselt (sinine joon). Mõned nädalad hiljem tuli AlmaLinux (punane joon) välja uudisega oma esimese tootekõlbuliku versiooni lansseerimisest. Sisuliselt on mõlemad tooted liikunud samas suunas. Rocky Linuxi puhul toimus suurem hüpe siis, kui nad avalikustasid oma esimese toodangukõlbuliku versiooni, mis oli IT-kogukonna poolt väga oodatud uudis.
Kindlasti ei saa väita, et üks lahendus on parem kui teine, sest mõlemad on üks ühele RHEL binaaridega ühilduvad. Mõnevõrra ilmselt mängib rolli brändi- või konkreetse isiku tuntus, nimelt ei saa me ära unustada, et Rocky Linuxi asutaja on sama isik, kes andis omal ajal hoo sisse CentOS-ile ning see annab kasutajatele teatud kindlustustunde. Ka Telia Eesti otsustas Rocky Linuxi kasuks ja pakub oma klientidele ärilahenduste käitamiseks vabavaralise alternatiivina just seda operatsioonisüsteemi.
Samuti ei ole kuhugi kadunud ka RedHat Enterprise Linuxi operatsioonisüsteem, kus tootja pakub täiendava lisakulu eest tootetuge, mis loob kliendile täiendava kindlustunde ärikriitiliste lahenduste intsidentide korral, sest neil on võimalus kaasata RedHati poolseid insenere.
Rocky Linux on teinud migreerimise CentOS 8 kasutajate jaoks väga lihtsaks. Selle tarbeks on loodud avalikult kättesaadav migratsiooniskript koos juhendiga, kuid kuna ametlik üleminekuperiood on läbi, siis üheks migratsiooni eelduseks on serveri uuendamine viimasele patch levelile. Kahjuks aga ametlikud repositooriumid on tänaseks arhiveeritud, mis tähendab et uuendamiseks tuleb käsitsi seadistada repositooriumite aadresse arhiivi pihta, teostada uuendus ja seejärel käivitada migratsiooniskript.
Üldiselt on Telia soovitus kasutada Linux distributsioonides alati ametlikke tootjapoolseid repositooriume oma ärilahenduste loomiseks ja halduseks. Distributsioonides ei ole alati küll kättesaadavad kõige uuemad tarkvarakomponentide versioonid, kuid kui kõik vajalikud funktsioonid on antud komponendil olemas, siis tootja võtab omapoolse vastutuse pakkuda sellele turvaparandusi kuni distributsiooni eluea lõpuni. Kui distributsiooni repositooriumis on komponendi tootjate poolt elukaare lõpetanud komponendid (nt PHP 7.3), siis ei tähenda see automaatselt, et antud komponendile ei tuleks turvaparandusi. Siin ongi oluline roll distributsiooni tootjal, kes võtab vastutuse komponentide turvahaavatavuste parandamisel. Küll aga ei võta tootja vastutust, et tuua komponentidesse uusi funktsionaalsusi, sellisel juhul tuleb juba uuendada operatsioonisüsteemi ennast.
Enamjaolt ei ole kolmanda osapoole repositooriumite puhul kindlat lubadust, kaua repositoorium üldse toimib, millal tulevad komponentide turvaparandused või tulevad turvapaigad hoopis järgmisele operatsioonisüsteemi distributsiooni major-versioonile, mis aga ei pruugi äriloogiliselt enam kliendile või arendajale sobida, sest uuemas versioonis võib mõni oluline funktsionaalsus olla muudetud või hoopis eemaldatud.
Kui kasutada mitteametlike repositooriumeid, siis võivad tekkida järgnevad riskid:
Võimalikud on konfliktid ametlikus distributsioonis sisalduvate ja mitteametlikus repositooriumis pakutavate komponentidega, mille tulemusel võib olla häiritud süsteemi stabiilsus ehk on kõrgem risk erinevate anomaaliate tekkeks.
Mitteametliku repositooriumi komponentide osas ei ole distributsiooni tootja viinud läbi omavahelisi ühilduvusteste ehk seetõttu võib lahenduses või operatsioonisüsteemi töös esineda ebastabiilsust.
Mitteametlikud repositooriumid erinevad oma järjepidevuse poolest – tegijad võivad väsida ajakohasest järjepidevast uuendamisest või loobuda ja pannakse repositoorium üldse kinni. Samuti ka teistpidi – repositooriumi komponente uuendatakse kiirelt, mis omakorda nõuab operatsioonisüsteemi paigaldatud komponente kasutavate kliendirakenduste pidevat testimist ja arendust.
Kui kasutusel on mitu erinevat mitteametlikku repositooriumit, siis võivad need omavahel konflikti minna sisalduvate komponentide osas.
Turvalisuse osas puudub kindlustunne, sest ei võeta piisavalt vastutust ja saa kindel olla, et pakettides ei ole turvahaavatavusi või juba pahalase poolt eelnevalt nakatatud library-id.
Mitteametlikes repositooriumites on oht kasutada litsentsitingimustele mittevastavaid tooteid ehk teisisõnu pahaaimamatult tegeleda piraatlusega.
Saate põhiteemaks on digitaliseerimine. Saatekülalised äri- ja tarkvaraarenduse ettevõtte Net Groupi tegevjuht Priit Kongo ja Telia kliendilahenduste osakonna juht Reimo Lepp rääkisid, kuhu ühiskond digitaliseerimise megatrendi tuules tüürib, ning mida on ettevõtetel sellega kaasa minemisest võita.
Saates on juttu mitmetest huvitavatest digitaliseerimise näidetest nii kaubandus-, logistika- kui ka telekomi valdkondadest. Samuti avati era- ja avaliku sektori koostöö võimalusi ning väljakutseteid digitaliseerimise edendamisel. Saadet juhtis Gregor Alaküla.
Tahad rohkem kuulda, tule digitaliseerimise konverentsile Digital Hub.
Saates on juttu, kuidas andmed tarku linnu kujundavad ja milliseid muutusi võib tänu 5G arengule linnades peagi näha. Samuti anname ülevaate senistest kogemusteest, kuidas ettevõtted on erinevaid IoT ja andmete kauglugemise lahendusi oma protsessides ja teenustes kasutanud.
Külas oli Telia IoT valdkonna juht Vjatšeslav Antipenko. Saadet juhib Gregor Alaküla.
Räägime IT-sektori väljakutsetest, kaugtööst ning trendidest IT-maastikul.
Saatekülalised räägivad, kuidas on spetsialistide puudus mõjutanud SEB Eestit ja Teliat, mis on jäänud töötajate puudumise tõttu tegemata ning kus paikneb põhiprobleem. Räägitakse ka sellest, kas kaugtöö peletab uusi kandidaate eemale või on konkurentsieeliseks ning millised on IT-inimeste värbamise edulood.
Külas on Telia suurkliendi segmendijuhtimise osakonna juht Margus Vaino (paremal) ning SEB Eesti tootearenduse ja tehnoloogiajuht Andrus Tamm (vasakul).
Pea isesõitvad autod on juba täna meie tänavatel ning 5G pioneerriigis Lõuna-Koreas toimunud kiirete arengute tõttu võib ennustada, et enim võimalusi pakub kiire andmeedastus lähiajal transpordisektorile, rääkis Telia tehnoloogiajuht Andre Visse saates „Tehnoloogiakompass“.
Räägime saates 5G praktilistest võimalustest, paljuräägitud sageduslubade jagamisest ja sellest, mida täna ning tulevikus 5G abil teha on võimalik.
Külalised räägivad huvitavatest 5G abil töötavatest lahendustest meil ja võõrsil, tutvustavad enda tulevikuvisiooni, millest ei puudu ka isesõitvad autod, ning jagavad vaadet sellest, millistes valdkondades on lähiaastatel oodata suurt arengut.
Saates tuleb juttu ka sellest, kust tekkisid eelarvamused 5G tehnoloogia kahjulikkusest inimestele.
Külas on Telia tehnoloogiajuht Andre Visse ja Ericsson Eesti juhatuse liige Erki Kõiv.
Võib kindel olla, et hübriidtöö on tulnud, et jääda. Töötegemise mugavaks lahendamiseks ja haldamiseks soovitame terviklikult läbi mõelda töökoha lahendused, et tagada töötajatele mugav ja turvaline toimetamine nii kontoris kui kodus. Veebiseminaril jagasid oma teadmisi ja kogemusi Telia eksperdid ning CH Konsultatsioonid.
Aitame Teie ettevõtet optimaalseima lahenduse leidmisel, täpsem info Telia kodulehel.
