Objektsalvestustehnoloogia – uudne ja kuluefektiivne andmete majutamise lahendus

#andmekeskus #andmemajutus #salvestuslahendus
3 min lugemine

Inimeste ja tehnoloogia poolt tekitatavate andmete hulk kasvab järjest kiiremini. Uuringufirma IDC andmetel oli 2018. aastal kogu maailmas salvestatud andmete maht 33 zettabaiti ja 2025. aastaks ennustab IDC selleks mahuks juba 175 zettabaiti. Üks zettabait võrdub triljoni gigabaidiga. Sellised kasvunumbrid toovad endaga kaasa mitmeid väljakutseid.

Tarvo Tombak, Telia andmekeskuste- ja turvalahenduste müügijuht

 

Esiteks on suur osa andmetest tekitatud erinevate sensorite, telemeetria seadmete ja muu taolise tehnoloogia poolt. Selleks, et  sellised andmed muutuks kasulikuks informatsiooniks, on vaja need esmalt turvaliselt salvestada, et seejärel neid töödelda või analüüsida. Jätkuvalt kasvab salvestatava multimeedia maht, seda nii fotode-videoklippide rohkema arvu kui ka paremast kvaliteedist tuleneva suurema mahu tõttu. Järjest olulisemaks muutub vajadus pääseda andmetele ligi erinevatest seadmetest ja erinevatest asukohtadest ümber maailma.

 

Objektsalvestus aitab kasvavate andmemassidega hakkama saada

 

Klassikalised andmesalvestuslahendused on selliste uute nõudmiste juures hätta jäänud – suurte mahtudega toime tulemine on problemaatiline või väga kallis ja samuti on keeruline tagada universaalset juurdepääsu andmetele. Neid probleeme aitab lahendada uudne objektsalvestustehnoloogia, mida sageli kutsutakse ka pilvesalvestuseks. Sellises lahenduses salvestatakse andmed üksikute iseseisvate andmeobjektidena, andmete kirjutamiseks ja lugemiseks pole vaja keerukaid hierarhilisi failisüsteeme või andmebaase.

Objektidepõhine andmesalvestus võimaldab sisuliselt piiramatut laiendatavust ja andmetele ligipääsuks piisab internetiühenduse olemasolust. See on ka põhjus, miks objektsalvestus võeti esmalt laiatarbekasutusse just suurte avalike pilveteenuste pakkujate poolt. Heaks näiteks on siin AmazonWebServices (AWS) poolt loodud Simple Storage Service, mille järgi on saanud nime ka objektandmesalvestuses laialdaselt kasutatav liidesprotokoll S3. See universaalne protokoll ongi teinud võimalikuks andmetele ligipääsu erinevatest seadmetest ja rakendustest või kasvõi läbi veebilehitseja. Seejuures pole tähtis kas andmed on majutatud mõnes suures avalikus pilves, väiksema lokaalse teenusepakkuja juures või kliendi oma andmekeskuses.

 

Cloudian HyperStore – piiramatu laiendamisvõimalusega salvestuslahendus

 

Viimastel aastatel on hakanud järjest tekkima erinevaid kuluefektiivseid andmesalvestuslahendusi. Üheks heaks näiteks on tarkvaraettevõte Cloudian objektsalvestuslahendus HyperStore. Telia on teinud Cloudianiga edukalt kostööd juba 2019. aastast ja täna on võimalik kasutada Cloudiani S3 liidesel põhinevat salvestusteenust Telia hübriidpilves või lahenduse paigaldamist ettevõtte enda andmekeskusesse. Selline salvestuslahendus pakub sisuliselt piiramatut laiendamisvõimalust ning sellel on ka mitmeid muid eeliseid.

  • Ettevõtte enda andmekeskusesse paigaldamisel on võimalus valida endale sobiv riistvaratootja, sest lahendus töötab standardsel x86 serveriarhitektuuril.
  • Samasse salvestuslahendusse saab turvaliselt majutada teineteisest isoleeritult erinevate ettevõtete või äriüksuste andmeid ja vajadusel neid krüpteerida ning tähtajaliselt ülekirjutamise ja muudatuste eest kaitsta (WORM).
  • Kõik andmed on salvestatud koopiatena  ning soovi korral saab lahenduse jagada mitme andmekeskuse vahel, et tagada andmete veelgi parem kaitse õnnetuste või katastroofide puhul.
  • Cloudian HyperStore’i saab kasutada väga erinevate andmete kuluefektiivseks salvestamiseks – pikaajalised varukoopiad ja andmearhiivid, multimeedia ja turvakaamerate videosalvestised, erinevate seadmete ja tarkvarade logid, staatiliste veebilehtede sisu, masinandmed erinevatelt sensoritelt ja mõõteseadmetelt.
ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."