Mis on dokk?

Viimastel aastatel on paljudes ettevõtetes loobutud lauaarvutite kasutamisest ja tööd tehakse pigem sülearvutitega. See trend on ka mõistetav, kuna üha rohkem tuleb kättesaadav olla asukohast sõltumata ning asju ajada nii-öelda käigu pealt. Seega peab ka arvuti vajalikul hetkel käepärast olema ning tänapäevased kerged, kuid võimsad sülearvutid sobivad selleks suurepäraselt.

Taas laua taga olles aga avastatakse jällegi, et tunduvalt mugavam on tööd teha suure ekraani ning täismõõdus klaviatuuriga. Selleks aga tuleb need kõik ükshaaval arvuti külge ühendada. Siia juurde võivad lisanduda veel hiir, printer, id-kaardi lugeja, laadija ja võib-olla üht-teist veel. Ehk kokkuvõttes hulk juhtmeid ja tükk aega pusimist.

Doki abil ühendad kõik lisaseadmed kiirelt ja korraga

Selline pidev juhtmete ühendamine on tüütu, eriti kui seda on vaja teha iga päev ja mõnikord ei saagi kõiki vajalikke asju korraga kasutada, kuna moodsad sülearvutid piirduvad sageli kõigest paari USB pesaga. Kui arvutit on aga vaja igapäevaselt nende lisaseadmetega kasutada, on asi halb. Siin tulebki appi dokk, olles nii paljudele sülearvuti kasutajatele lausa asendamatuks lisaks.

Dokk on seade, millel on palju ühenduspesasid ning mille külge saab hõlpsasti ja mugavalt ühendada erinevad tööks vajalikud lisad. Seega ühendataksegi näiteks sellised lisaseadmed nagu hiir, klaviatuur, monitor, printer, aga ka võrgujuhe vms., hoopis doki mitte arvutiga. Kui nüüd sülearvuti dokiga ühendada, ühenduvad arvutiga ka kõik eelpool nimetatud lisaseadmed. Nii muutub sülearvuti dokki ühendades sisuliselt lauaarvutiks.

Dokid on erinevad

Kindlasti pakub üks korralik dokk piisaval hulgal USB pesi, ühte või kahte võimalust monitori ühendamiseks ning sõltuvalt mudelist lisaks veel kõrvaklappide, võrgukaabli vmt. ühendusi. Täpsemalt tuleks pakutavaid võimalusi uurida doki ostmisel, kuna ka neid leidub lihtsamaid ning keerukamaid.

Lisaks tuleb esimese asjana veenduda, et sülearvutil dokkimisvõimalus ikka olemas oleks. Äriklassi sülearvutite puhul on sellele juba tavaliselt mõeldud ja dokkimisvõimalus on enamikule seadmetele ka lisatud. See tähendab et arvuti all või osadel juhtudel ka küljel on spetsiaalne ühenduspesa, kuhu dokk kinnitub ja mille kaudu infovahetus toimub. Kuna aga sülearvutid on erinevad, siis on kahjuks erinevad ka nendele sobivad dokid, ehk arvutit vahetades tuleb sageli soetada ka uus dokk. Seda eriti siis kui uus arvuti on erinevalt tootjalt. Kui jääda sama tootja arvuti juurde, võib juhtuda, et dokk sobib ka uuele masinale. Näiteks Lenovo, kasutab dokkide puhul seeriate sobivuse põhimõtet. Vanemale T-seeria arvutile sobinud dokk võib sobida ka uuemale T-seeria masinale ning vahel ka mõne muu seeria seadmele. Kindlasti aga ei sobi omavahel kokku erinevate tootjate seadmed.

Lisaks eeltoodule aga pakutakse ka USB ühendust kasutavaid dokke. See pakub ühilduvuse probleemile mõningase leevendust. Kuna peamiselt oli selle ühendusviisi probleemiks andmevahetuse kiirus ja kogu funktsionaalsuse ülekandmine, siis ei olnud USB Dokid kuigi mugavad kasutada. Seoses USB ühenduste kiiruste kasvuga aga on viimasel ajal seda tüüpi dokid hakanud siiski rohkem levima, kuid samas tuleks endiselt meeles pidada, et olgugi USB puhul tegemist standardiga, ei ühildu ikkagi kõik dokid ja arvutid täielikult. Seega tuleb veenduda doki ja arvuti sobivuses. Mõneti paremas seisus on siin USB-C standardit kasutavad seadmed.

Dokk ei ole paraku odav

Kui vajadus doki järele on olemas ja soov see endale soetada, võib mõneti halvaks üllatuseks osutuda seadme hind. Reeglina maksab tavaline dokk vähemalt mõnisada eurot ning spetsiifilisemad ja rohkemate võimalustega isegi rohkem.

Kokkuvõtteks võib öelda et dokk pakub märgatava võidu kiiruses ja mugavuses neile, kellel on pidevalt vaja oma sülearvutiga erinevaid seadmeid ühendada. Kes kord on harjunud seda kasutama, see sellest loobuda ei taha. Isegi praegusel ajal, kus paljud asjad käivad juhtmevabalt.