Hiir on üks arvutite levinumaid lisaseadmeid. Selleks on ka hea põhjus, kuna enamik operatsioonisüsteeme on loodud kasutamiseks justnimelt hiirega ehk osuta ja vajuta põhimõttel.

 

Seega on hiire roll tegelikult päris oluline ning seetõttu tuleks enne selle soetamist pisut mõelda, miks ja millist täpsemalt vaja võiks olla.

 

Kasutamine

 

Esimese asjana tuleks mõelda, kus ja milleks hiirt kasutatakse. Kui liikumist palju ei ole ja töökoht on pigem statsionaarne, võiks eelistada pisut suuremat varianti. See on käes mugavam ja kindlam.

Kui aga töö iseloom on pigem mobiilne, siis võiks valida mõõtmetelt väiksema ja kergema hiire. See mahub paremini arvutiga koos kotti, kuid ei lisa sellele täiendavalt liialt palju kaalu.

  

Kuju

 

Pikalt ja pidevalt hiirt kasutavad inimesed peaksid mõtlema ka selle kujule. Nimelt pakutakse üha rohkem ergonoomilise disainiga seadmeid, mis on vormitud käe järgi ja hoiavad seda loomulikus asendis. Nii väsib käsi vähem ja ranne ei hakka valutama. Samas on sellised mudelid tavapärasest suuremad ja seega ebamugavamad kaasas kanda.

 

Mänguritele oma

 

Mängurid reeglina teavad mida nad soetavad, kuid olgu öeldud, et mängimiseks on mõeldud spetsiaalsed hiired. Neil on tavapärasest rohkem nuppe, et mängimise käigus teha vajalikke kiirvalikuid jne.

 

 

Lisaks saab neil muuta DPI-d, ehk seda kui tundlik hiir on. Kuna suurema tundlikkuse puhul liigub kursor ekraanil kiiremini, on sellest suurte ekraanide ja resolutsioonide puhul oluline kasu. Sageli on mänguhiirtel võimalik muuta veel ka kaalu ning uhkeks on disainitud ka välimus. Huvitava omapärana on mitmed neist endiselt juhtmega arvuti külge ühendatavad, kuna nii on tagatud parem reaktsiooniaeg.

 

Ühenduvus

 

Kuigi tänasel päeval on enamik hiiri juhtmevabad, leidub siiski ka juhtmega eksemplare (näiteks eelpool nimetatud mänguhiired). Need aga kellele juhe ei sobi, saavad valida kas Bluetooth või tavapärase USB vastuvõtjaga variantide vahel. Kuigi enamik arvutisse käivaid USB vastuvõtjaid on päris pisikesed, tuleb siiski arvestada, et hiir paneb ühe pesa nii-öelda kinni. Uuemad sülearvutid aga pesade arvukusega ei hiilga. Bluetooth-iga aga seda muret ei ole. Lisaks on vastuvõtjaga hiirtel tavaliselt USB-A ühendus, kuid paljudel uutel sülearvutitel seda pesa enam üldse ei olegi. Seega on Bluetooth mõnevõrra mugavam.

Küll aga on kõikide juhtmevabade seadmete miinuseks tõik, et need töötavad patareide või akudega ja need vajavad aeg-ajalt laadimist või vahetamist.

 

Nuppude arv

 

Veel üheks erinevuseks hiirte vahel on nendel olevate nuppude arv. Tavaliselt on hiirel kaks nuppu ja nende keskel rullik. Samas aga leidub lisaks mänguhiirtele veel selliseid, millel on nuppe rohkem. Väga mugavad on näiteks pöidla all olevad edasi-tagasi klahvid. Või rullikule täienduseks lisatud nupp, mis võimaldab kerimise kiirust muuta. Lisaks leidub osadel hiirtel veel küljepeale kerimise rullik, millega saab näiteks tabelites vasakult paremale liikuda.

 

Kokkuvõtteks

 

Kokkuvõtteks võiks öelda, et kuigi hiirte valik on poodides väga lai ja tõenäoliselt töötavad nad ühtemoodi kõik, tuleks enne hiire ostmist siiski hetkeks mõelda, kus ja milleks seda kasutama hakatakse. Kuidas see arvutiga ühendatakse ning lisaks sellele, kas kahest nupust piisab või võiks neid rohkem olla. Seda ikka sellepärast, et hiirt kasutatakse sama palju kui arvutit.