Millised on Wikipedia kõige veidramad leheküljed?

#wikipedia
3 min lugemine

Ameeriklanna Annie Rauwerda on pühendunud kõige imeliku leidmisele suurimast netientsüklopeediast. Tema leidudega saab tutvuda Instagramis @depthsofwikipedia.

 

Kas teadsid, et Šveitsis on erakond, kes pühendus PowerPointi kasutamise vastasele tegevusele? Või, et on inimesi, kes usuvad, et Avril Lavigne suri 2003. aastal ja asendati seejärel teisikuga? Kas oled kuulnud midagi suusaballetist, mis oli 80ndatel olümpiamängude kavas?

 

 

Ilmselt mitte. Kui sa just pole üks nendest kaheksasaja tuhandest, kes jälgib @depthtsofwikipedia Instagrami kontot, mille eesmärgiks on leida ja inimesteni tuua üllatavad ja kummastavad väljavõtted Wikipediast. 22-aastane Rauwerda alustas kontoga pandeemia alguses. Ajal, kui paljud alustasid oma projektidega – kes hakkas heegeldama, kes leiba küpsetama. „Kõik alustasid mingi oma asjaga ja see oli minu oma. Wikipedia on parim asi internetis, sellisena oli internet algselt mõeldud. See põhineb teatud häkerlusel, kus üheskoos luuakse midagi,“ ütles naine. Kui ta ülikoolis käis, siis õppejõud ei soovitanud Wikipediat allikana kasutada, sest sealset sisu saab luua igaüks ja seetõttu on ka palju valeinfot. „Küll aga meeldis mulle Wikipediat kasutada vabal ajal, nö meelelahutuseks ja uute teadmiste omandamiseks,“ lisas ta.

Alguses jälgisid kontot ainult tema sõbrad, kuid suurem tuntus saabus pärast seda, kui ta postitas USA mõjuisiku Caroline Calloway kohta tema vana Wikipedia lehe, kus oli märgitud ta ametiks „nothing“ (eimidagi). Calloway solvus, Rauwerda vabandas ja hiljem esimene tutvustas kontot ka oma suurele jälgijaskonnale. Nüüd on olemas ka samanimelised Twitteri ja TikToki kontod ja saadaval fännikaup, näiteks kohvikruus, kuhu on valitud parimaid palu ja sõnakombinatsioone.

Iseenesest pole Wikipedias tuhnimises midagi uut. Nimelt on olemas Facebooki grupp nimega Cool freaks´ Wikipedia Club, mis loodi kaheksa aastat tagasi ja kus vahetab umbes 50 tuhat aktiivset liiget omavahel linke, kirjutab New York Times.

Wikipedias on üle 55 miljoni artikli, mis teeb Rauwerda töö tänuväärseks. Ta otsib üles huvitavad ja mõnikord hiilgavalt mittehuvitavad sissekanded ja toob need kandikul kõigi soovijateni. „Mulle endale meeldib saada teada uusi asju ja loodan, et kui keegi külastab mu kontot, siis ta lahkub mõttega, et nägi midagi huvitavat ja võib-olla näeb ka veidi teise nurga alt, millises maailmas me elame,“ ütles Rauwerda.

Anna kommentaarides märku, kas ka Eesti Vikipeedias võiks midagi sellist teha. Või tead äkki juba mõnda inimest või gruppi, kes veidrat infot netientsüklopeediast kogub?

Hardi õppis Balti filmi- ja meediakoolis ning töötab vabakutselise režissöörina, aga tema argipäeva mahub nii kooli täienduseks kui kõrvale ka mitmeid hobisid. Reisimise ning filosofeerimise kõrval katsetab Hardi ka erisuguseid digitehnoloogilisi süsteeme, programme, portaale ja rakendusi, et selgitada välja need, millised aitavad oma elu kvaliteetsemalt korraldada.