Mälupulkade hiilgeaeg on jäädavalt möödas. Ehkki mitmetele on need endiselt asendamatud, siis pilve- ja võrguteenuste kiire areng on need paljude jaoks muutnud täesti tarbetuks. Mida aga teha sahtlinurgas tolmukoguva mälupulgaga? Võimalusi on tegelikult mitmeid.

 

Kanna oma rakendusi-programme endaga kaasas

 

Liikuva eluviisi juures oleks väga mugav, kui saaks endale tuttavaid rakendusi kasutada ka võõrastes arvutites, millega igapäevaselt ehk kokku ei puutu. Selleks aga ei pea neid rakendusi alati teistesse arvutitesse installeerima, vaid paljud programmid jooksevad sujuvalt ka mälupulga pealt. Parim koht selliste programmide leidmiseks on Portableapps, kust leiab rohkelt nii erinevaid programme kui ka isegi mänge.

 

Lahenda arvutiprobleeme

 

Kui sinu või mõnel sinu sõbral, sugulasel või kolleegil on probleeme arvutiga, olgu siis tegu ootamatute kokkujooksmiste, restartide või viirustega, siis võib jälle mälupulk olla asendamatu abimees. Saadaval on terve hulk erinevaid antiviiruseid ja teisi rakendusi arvutiprobleemide eemaldamiseks ning mitmed neist on ka täiesti tasuta. Selline on näiteks Avira Rescue System, mis skaneerib ja parandab erinevaid probleeme nii arvuti kui ka Windowsi juures. Isegi Microsoft on loonud oma viiruseskänneri Microsoft Safety Scanner, mis aitab tuvastada ja elimineerida kuritahtlikke arvutiviiruseid.

 

Muuda mälupulk arvutiks

 

Kui eespool sai mainitud erinevaid rakendusi, mis mälupulga pealt jooksevad, siis tegelikult saab mälupulgale paigaldada ja sealt jooksutada ka tervet operatsioonisüsteemi koos kõigi vajalike failidega. Mälupulgale saab paigaldada näiteks erinevaid Linuksi-operatsioonisüsteemi variatsioone nagu näiteks Linux Lite, Puppy Linux ja MX Linux. Internetist leiab ka põhjaliku instruktsiooni, kuidas paigaldada mälupulgale näiteks Linuksi Ubuntu-versioon.

 

Kasuta mälupulka Windowsi taastamiseks

 

Ehkki Windowsis endas on mitmeid häid tööriistu süsteemi töö taastamiseks, siis vahel tuleb siiski ette olukordi, kus neid normaalselt kasutada ei saa. Seepärast tasub aegsasti teha endale ühest mälupulgast Windowsi taastevahend. Selleks ei peagi otsima kusagilt mingit spetsiaalset programmi, Windowsi sätetes on juba olemas võimalus muuta mälupulk tõhusaks taastevahendiks Windowsi operatsioonisüsteemi jaoks. Kõige lihtsam on oma arvuti otsingusse sisestada fraas „create a recovery drive“ ja järgi sealseid juhtnööre. Mõistagi ei saa sellise mälupulga abil taastada personaalseid faile, nende varundamiseks on olemas teistsugused vahendid. Erinevaid õpetusi, kuidas täpselt mälupulka Windowsi taastamiseks kasutada, leiab internetist.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."