Mida monitori ostmisel silmas pidada?

#monitor
5 min lugemine

Kuigi näiliselt tunduvad monitorid üsna sarnased ning sageli pööratakse nende omadustele, võrreldes näiteks sinna külge ühendatud arvuti parameetritega, hulga vähem tähelepanu, on tegelikkuses ekraanide vahelised erinevused üsna suured. Leidub nii kodu- kui ärikasutajatele mõeldud seadmeid aga ka spetsiaalselt mänguritele toodetuid. Seega on oluline veenduda, et valitud saaks sobivaim mudel, kuna kuvar on ju tegelikult arvuti kasutamisel just see osa, mida kasutaja päev läbi vaatama peab.

 

Resolutsioon, suurus, reaktsiooniaeg

 

Vast ühed kõige levinumad parameetrid, mida monitoride valimisel vaadatakse on resolutsioon, suurus ning reaktsiooniaeg.

Rääkides resolutsioonist, kehtib mõningate mööndustega tõsiasi, mida suurem number, seda parem. Seda siis seetõttu, et suurem resolutsioon tähendab rohkem piksleid ja seega võimekust ekraanil korraga rohkem infot kuvada. Küll aga peab siinjuures meeles pidama, et mida suurem resolutsioon, seda väiksem on ekraanil olev tekst. Populaarne ja väga levinud on Full HD resolutsioon, ehk 1920 x 1080. See on sama, mis paljudel teleritel ning enamikel juhtudel sellest piisab. Samas aga leidub üha rohkem juba ka UHD (3840 x 2160) ja veelgi suuremate resolutsioonidega monitore.

Resolutsiooni kõrval tuleb vaadata ka ekraani füüsilist mõõtu tollides. Hetkel on väga levinud 24 tolli suurused monitorid. Seda seepärast, et tavalisele töölauale on see üsna optimaalne valik. Lisaks on Full HD resolutsiooniga pilt ca poole meetri kauguselt mugav vaadata. Samas aga liigub ka monitoride maailmas trend üha suuremate suuruste poole ning peljata ei tasu ka 24-st tollist suuremaid mõõte.

Üks levinud omadus, mida veel välja tuuakse on reaktsiooniaeg. Siin kehtib, väiksem number on parem, reegel. Teisalt jällegi on reaktsiooniaeg enamikel juhtudel juba piisavalt hea, nii et tavakasutajad selle pärast muretsema ei pea. Tavaliselt jääb reaktsiooniaeg 5-8 ms vahele ja sellest piisab. Erandiks on siin mängijatele mõeldud monitorid, kus see mõõt on väga tähtis ning võib olla ka näiteks 1 ms.

 

Servad ja formaat

 

Tavaliselt on monitorid sarnase pildisuhtega nagu teleridki, ehk siis nende servade suhe on 16:9. See on levinud ja harjumuspärane mõõt ning sobib nii-öelda kõigile. Tööd tehes aga on üha levinum kasutada kõrvuti mitut monitori. Näiteks sülearvuti ekraani koos välise monitoriga või siis hoopis kahte monitori kõrvuti. Selline töö tegemise viis on väga mugav, kuna ekraanidel saab samaaegselt mitut asja lahti hoida ja nii infot kiiremini haarata. Ainukeseks miinuseks on aga ekraane ümbritsevad servad mis lõhuvad nii-öelda tervikut. Seega võiks monitori valimisel jälgida, et servad oleks võimalikud õhukesed ja jääksid kuvareid kõrvuti paigutades kasutajat võimalikult vähe häirima.

Servade probleemi saab aga tegelikult ka üldse vältida, valides ultrawide ekraani. Sellised monitorid omavad ekraanisuhet 21:9 ja võrduvad enam-vähem olukorraga, kus kõrvuti on paigutatud kaks tavalist monitori.

Esialgu võib see küll harjumatu tunduda, kuid tegelikkuses on selline variant väga mugav kasutada. Selliste kuvarite plussiks võib pidada ka seda et, võrreldes kahe kõrvuti asetseva paigutusega, puudub neil keskosas töötegemise vaatest nii-öelda surnud ala. Ehk kõige tähtsama saabki paigutada ekraani keskele ning kahele poole kõrvale siis abistavad ja kõrvalisemad aknad. Kõrvuti asetseva paigutuse puhul ei saa aga otse keskele midagi paigutada, sest seal on ju servad. Ultrawide ekraanid on sageli veel ka kergelt kaardus, ehk nõgusa disainiga. Kui sarnane trend telerite maailmas on vaikselt kadumas, siis monitoride seas on nõgus disain ennast pigem õigustanud ja sellise ekraaniga tööd teha on hea. Peamine idee seal taga on see, et nõgusana on kogu ekraan silmast ühekaugusel, ehk silm ei pea pidevalt pilti fokuseerima ja seega ei väsi kasutamisel nii kiirelt. Miinusena aga on nõgusad ekraanid reeglina suured, alates 34 tollist ja seetõttu ka kallimapoolsed.

 

Jalg ja liidesed

 

Nii tööl kui kodus on oluline võimalus ekraani asendit vastavalt kasutaja vajadusele muuta. Reeglina pakuvad kontoritööks mõeldud monitorid siin rohkem võimalusi ning neil saab muuta kõrgust, neid ette ja taha kallutada ning mõnda on võimalik keerata ka püstiasendisse. Sellised seadistusvõimalused on tegelikkuses olulisemad, kui esmapilgul näida võib. Näiteks kõrguse reguleerimine on oluline seetõttu, et nii pikemad kui lühemad kasutajad saaksid ekraani silmade suhtes õigele kõrgusele seada.

Lisaks eeltoodule, ei tohiks ära unustada ka liideste ehk monitori ja arvuti omavahelise ühendamise osa. Kuigi põhimõtteliselt saab erinevaid üleminekuid kasutades iga ekraani arvutiga ikkagi ühendatud, võiks sekelduste vältimiseks selle siiski eelnevalt üle kontrollida. Eriti kui kasutusel on näiteks veidi vanem arvuti. Uuematel arvutitel ja monitoridel on tavaliselt olemas kas HDMI, DisplayPort või USB-C liides. Kui aga plaanis on ühendada mitu monitori kõrvuti, saab seda mugavalt teha kasutades Daisy-chain tehnoloogiat toetavaid kuvareid. Lihtsalt seletades ühendatakse sellisel juhul arvutiga ainult üks monitor ja sellest omakorda läheb kaabel teise monitori külge.

Hardi õppis Balti filmi- ja meediakoolis ning töötab vabakutselise režissöörina, aga tema argipäeva mahub nii kooli täienduseks kui kõrvale ka mitmeid hobisid. Reisimise ning filosofeerimise kõrval katsetab Hardi ka erisuguseid digitehnoloogilisi süsteeme, programme, portaale ja rakendusi, et selgitada välja need, millised aitavad oma elu kvaliteetsemalt korraldada.