Lõpuks ometi – USB-kaabli ühendamissaladus on selgunud!

#usb
2 min lugemine

Tavaline USB-ühendus (mitte USB-C) on olnud arvutikasutajate igapäevaseks saatjaks juba 1996. aastast. Selle abil ühendavad miljonid inimesed veel tänagi arvutite taha hiiri ja klaviatuure, mälupulki ja isegi ventilaatoreid, tassisoojendajaid ja laualampe. Nagu nimigi ütleb on tegu universaalse ühendusega.

 

Ometi on antud ühendusel üks suur puudus – ühendamine. Ühe versiooni kohaselt saab USB-kaabli arvutiga ühendatud reeglina alles kolmandal katsel. Kuigi pistikul on vaid kaks külge. Nali naljaks, aga ilmselt vaid vähemusel meist on õnnestunud USB-kaablit arvutiga ühendada juba esimesel katsel.

Õnneks on Briti juhtivad instituudid (tegelikult küll üks USA blogija ja IT-mees Royce Eddington) teinud pöördelise avastuse, mida kasutades peaks USB-kaablite ühendamine edaspidi märkimisväärselt kiirenema. Kõik on väga lihtne, kui lihtsalt veidi tähelepanelik olla.

Nimelt on enamus USB-pistikuid varustatud klassikalise harulise USB-sümboliga. Pistiku vastasküljel seevastu on reeglina tootja logo. Ühendades USB-pistikut oma sülearvutiga tuleb lihtsalt silmas pidada, et USB-sümboliga külg jääks alati allapoole ja tootja logo nähtavale. Lihtne, kas pole!? Tuleb lihtsalt eelnevalt pilk pistikule heita ja pistik saab paika juba esimesel korral. Ühendades aga USB-pistikut lauaarvutiga, kus pistik võib olla vertikaalasendis, tuleb veenduda, et USB-sümbol jääks paremale, kui näoga USB-pordi poole seista. Ühendades aga USB-seadme monitori servas asuvasse USB-porti, siis jääb USB-sümbol alati ekraaniga samas suunas. Pole ka kuigi keeruline või mis?

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."