Nutitelefonid on oma võimsate kaameratega traditsiooniliste “seebikarpide” turgu välja suretamas. See on ka mõistetav, kuna mobiil on alati kaasas ning tehtavate piltide kvaliteet on täiesti arvestataval tasemel. Loomulikult jääb alati eksisteerima profifotograafia ning kõik sellega seonduv, kuid tavakasutajad teevad lõviosa oma piltidest ikkagi telefonidega. Nendest fotodest omakorda aga on pidevalt suurenev selfid ehk eesmise kaameraga endast tehtud pildid. Järgnevalt toongi ära mõned nõksud, et need võimalikult kenad välja kukuksid.

 

Vaata kaamerasse, mitte ekraanile

 

Esmapilgul väheoluline, kuid tegelikkuses määrava tähtsusega detail on kaamerasse vaatamine. Selfide puhul kipub enamik inimesi pildi tegemise hetkel ekraani vaatama ning selle tulemuseks on pildid, kus pildil olija pilk on kõrvale suunatud. Seetõttu on tähtis meeles pidada, et peale kaadri valmis sättimist tuleks pildistamise hetkel pilk ekraanilt kaamerasse suunata.

 

 

Valgus ja varjud

 

Fotograafia põhialuseks on valguse olemasolu. Selleks, et pildid tuleks kenad ja kõik oluline oleks nähtav, pane alati tähele valgustingimusi ja varje. Näiteks on väga raske head pilti saada hämaras toas seljaga akna poole pildistades. Seda seetõttu, et aknast tulev valgus on tugevam kui ruumis sees olev ning seega jääb pildistatava nägu varju ehk on liiga tume. Või siis vastupidi, nägu on küll kenasti nähtav, kuid taust ülevalgustatud. Seega tuleks hea pildi saamiseks näiteks tuli põlema panna või välku kasutada.

 

Taust

 

Iga foto koosneb seal olevatest detailidest ehk kompositsioonist. Selfi puhul on oluline küll pildistatav isik, kuid alati tuleb jälgida ka tausta. Ainult pildistava ülisuur nägu keset fotot pole hea pildi huvides pooltki nii huvitav kui inimene koos huvitava taustaga. Olgu selleks siis rand, mets või linnakeskkond. Kokkuvõttes kontrolli alati, kas kõik, mis taustal olema peaks, on seal olemas ja nähtav. Sama kehtib ka selle osa kohta, mis peitu peab jääma.

 

Fookusta

 

Telefonide kaamerad muutuvad küll pidevalt paremaks ja ka targemaks, kuid vahel võib automaatika arvamus inimese omast ikkagi erineda. Seega saab ekraanil toksates kaamerale öelda, millist kohta fokuseerima ehk teravdama peaks. Nii saab luua erinevaid kaadreid, kus fookuses on hoopis mingi pildil olev detail ning isik seal juures on täienduseks. Fokuseerimine aitab mängida ka valguse ja varjude tasakaaluga.

 

Tee mitu kaadrit

 

Mõttetera “Vähem on rohkem” pildistamise puhul ei kehti. Seega võiks alati julgelt päästikule vajutada ning teha pigem rohkem kui vähem kaadreid. Samal ajal võiks nii telefoni asendit kui ka enda näoilmet pisut muuta. Kuna selfisid tehakse reeglina olukordades, mis on kordumatud, on parem püüda sellest viimast võtta ning hiljem tehtud fotode seast parim välja valida. Seejuures ei tohiks muidugi unustada tarbetute kaadrite kustutamist.

 

Õpi oma telefoni tundma

 

Nüüdisaegsed telefonid pakuvad mitmeid mugavusfunktsioone, mis muudavad pildistamise teatud oludes kiiremaks sõi siis lihtsamaks. Kindlasti on paljud kogenud situatsiooni, kus käsi ei paindu kuidagi ekraanil õiget kohta vajutama. Nii tasub uurida, kas pildi tegemise käivitab ka mõni muu nupp peale traditsioonilise ekraanil oleva täpi. Osal telefonidel saab aga hoopis aegvõtet kasutada või pildi tegemiseks piisab kaamerale peopesa näitamisest. Seega võiks hetkeks kaamera sätetesse süüvida ning pakutavad valikud kasutusele võtta.

 

 

Filtrid ja töötlus

 

Tänapäevase fotograafia juurde kuulub kindlasti ka piltide töötlemine ning see kehtib ka telefonidega tehtud kaadrite kohta.

 

 

Pea kõik aparaadid pakuvad võimalust fotot lõigata, selle värve muuta ning lisaks veel erinevaid filtreid, et pilti huvitavamaks muuta. Mõistlikkuse piirides võiks neid variante ka kasutada. Nii saab kerge vaevaga kogemata kaadrisse jäänud asjad välja lõigata ja piltide värve parandada, et neile sügavust lisada.

 

 

Hardi õppis Balti filmi- ja meediakoolis ning töötab vabakutselise režissöörina, aga tema argipäeva mahub nii kooli täienduseks kui kõrvale ka mitmeid hobisid. Reisimise ning filosofeerimise kõrval katsetab Hardi ka erisuguseid digitehnoloogilisi süsteeme, programme, portaale ja rakendusi, et selgitada välja need, millised aitavad oma elu kvaliteetsemalt korraldada.