Kui tihti peab arvutit välja lülitama või taaskäivitama?

#arvutid #restart
2 min lugemine

See on ilmselt kõige esimene tegevus, mida me teeme, kui arvuti kummaliselt käituma hakkab – teeme arvutile taaskäivituse. Kui taaskäivitusest ei piisa, siis lülitame arvuti täiesti välja, ootame veidi ja lülitame uuesti sisse.

 

Aga küsimus on selles, kas peaksime arvuti täiesti välja lülitama või piisab lihtsalt restardist ehk taaskäivitusest? See sõltub muidugi suuresti sellest, mis arvutit kasutatakse. Arvuti sulgemine sulgeb ka kõik aktiivsed programmid ning puhastab arvuti vahemälu. Seetõttu on uuesti käivitunud arvuti töö kiire ja sujuv, sest ükski taustal jooksev programm ei ole seda aeglustamas.

Mac’iga pole erilist vahet, kas arvuti taaskäivitatakse või lülitatakse täiesti välja, sest mõlema tegevusega kaasnevad arvutis täpselt samad protsessid. Seepärast piisab töö koheseks jätkamiseks ka arvuti taaskäivitusest, aga pikemaks ajaks arvutist eemale minnes on nutikas masin täiesti välja lülitada.

Windows-arvutiga on lood pisut teised. Nendel arvutitel on nüüd kiire stardifunktsioon (fast startup), mis hoiab mingeid programme sulgemise eest. Seepärast on soovitav juhul, kui tahate oma arvutile täielikku restarti teha, see funktsioon välja lülitada. Selleks tuleb tungida pisut sügavamale arvuti sätetesse. Täpsemalt siis avada juhtpaneel, valida sealt riistvara ja heli, edasi energiarežiimi suvandid, sealt süsteeemisätted ning lõpetuseks tuleb akna vasakpoolsest menüüst valida, mida toitenupud teevad. Avanenud aknast tuleb ära võtta linnuke kiirkäivituse sisselülituse eest. Kui seda mingil põhjusel teha ei saa, siis tuleb vajutada samas aknas olevale lingile “Muuda sätteid, mis ei ole hetkel kättesaadavad” ja proovida uuesti.

Üldiselt tasuks arvuti vähemalt korra nädalas kas restartida või täiesti välja lülitada, et masina töö jätkuvalt sujuv oleks. Energiasäästjad võivad oma arvuti muidugi igal õhtul välja lülitada, kuid samas peavad nad arvestama igal hommikul arvuti käivitumisele kuluvate minutitega.

 

 

 

 

 

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."