Kiibipuudus maailmas

2021 aasta on tehnoloogiamaailmas erakordne. Nimelt ei ole lähiminevikus esinenud sellist üleüldist erinevate komponentide ja kaupade defitsiiti, nagu praegu. Seega on lääne ühiskonnale omane toodete üleküllus nii mõneski valdkonnas asendunud hoopis puudusega ning paraku ei ole ette näha ka kiiret asjaolude paranemist.

Täpsemalt on puudu nii kiipidest kui muudest toormaterjalidest ja komponentidest. Lisaks on mõjutatud tarneahelad ning seisnud on tootmine ja see kõik on tulnud korraga. Kuna see on kaasa toomas defitsiiti ja hinnatõusu, vaatame hetkeks lähemalt, miks selline olukord tekkinud on ja püüame seda pisut lahti kirjutada.

Koroona

Enamik inimesi seostab defitsiiti tõenäoliselt koroonapandeemiaga ja suuresti on neil ka õigus. Pandeemia mõjul peatati ju mitmel pool maailmas erinevad elektroonikat tootvad tehased ehk tootmises tekkis paus. Iseenesest oli see õigustatud otsus, sest inimesed olid haiged, viirus tuli peatada ja hetkeks tekkis tegelikult paus ka seadmete ostmises. Seejärel aga nõudlus taastus ja on sealt alates ainult tõusnud. Liikumispiirangute tõttu on inimesed senisest palju rohkem kodus, kuid kuna ka seal on vaja arvuteid ja muid IT seadmeid, ostetaksegi neid senisest hoopis rohkem. Kuna aga tootmine vahepeal seisis, tekkis tarnetes auk ja seda ei suudeta enam nii-öelda tasa teha.

Arvutite kõrvale võibki siia juurde lisada tegelikult ka muu elektroonika, sest üldises plaanis on seis igal pool ühesugune. Rohkem ostetakse nii ekraane, konsoole kui ka muid vidinaid. Tootmine aga on seisnud ja graafikutest ollakse maas.

Lisaks kasvab pidevalt ka maailma üleüldine vajadus kiipide ja muu seesuguse järele, sest ühiskonnad digitaliseeruvad, kasutusele võetakse pilvetehnoloogiaid ja elektroonika osakaal suureneb erinevates seadmetes pidevalt. Koroona on seda protsessi lihtsalt kiirendanud.

Kiibid

Kõige suurem on probleem konkreetselt mikrokiipidega. Kuna tegelikkuses on selliseid ettevõtteid maailmas küllaltki vähe, kes reaalselt kiipe toodavad, mõjutavad nende raskused kogu sektorit.

Suure nõudluse tõttu on hetkel kõik sellised ettevõtted tellimustega üle koormatud ja lähiajal ei ole näha probleemile ka lahendust. Uusi ettevõtteid, kes omaks teadmisi ja ressursse tootmise alustamiseks aga ei ole. Seda seetõttu, et algselt tuleb teha väga-väga suuri investeeringuid ning kuskilt oleks vaja tekitada ka nii – nimetatud „know-how“, et olla tehnoloogiliselt konkurentsis. Olemasolevad ettevõtted aga ei suuda lühikese ajaga tootmisvõimsust piisaval määral suurendada. Nii ongi tekkinud olukord, kus need kes kiipe toota suudavad, ei suuda nõudlust rahuldada ning uusi tulijaid lähiajal lisandumas ei paista.

Muu elektroonika

Lisaks kiipidele, mis omakorda mõjutab kõiki ja kõike alates arvutitest kuni autodeni, on paraku puudus ka teistest komponentidest. Näiteks tänu Bitcoini viimase aja suurele hinnatõusule, on tohutult kasvanud nõudlus kaevandamiseks vajalike graafikakaartide järele ning see omakorda on põhjustanud puudujäägi. Veel on tootjatel mure ekraanidega ning sellest tulenevalt ei ole saada teatud ekraanimõõdu ja resolutsiooniga sülearvuteid. Veel on kuulda olnud osade ühenduspesade ja üleminekute defitsiidist jne. jne. Kuna aga osade detailide puudumisel, ei ole võimlaik toodet lõplikult valmistada, tekibki taas järjekordne seisak.

Logistika

Lisaks raskustele toodete valmistamisel, on suuri probleeme ka nende tarnimisel. Nimelt valmistatakse lõviosa elektroonikast Aasias. Sealt tuleb see aga mööda maailma laiali vedada. Paraku aga on tekkinud probleem ka selles vallas. Lennumahtusid on drastiliselt vähendatud. Rongitransport on aeglane ning merel kummitab konteinerite puudus.

See tähendab, et tarned on ebaregulaarsed, aeglasemad ning senisest märgatavalt kallimad. Selle tulemusena tekib aga taas defitsiit, asjatu konkurents ning eelise saavad sageli suuremad riigid ja kogused (suurfirmade ja riikide tellimused).

Kokkuvõtteks

Olukorda kokku võttes tulebki nentida, et lisaks kiipide defitsiidile on suurenenud ülemaailmne nõudlus elektroonikakaupade järele. Suurenenud nõudlusele vastukaaluks aga on halvenenud vajalike komponentide saadavaus, mis on põhjustatud nii tooraine puudusest, kui ka halvenenud transpordiühendustest. Seega ongi olukord kokkuvõttes halb ja lähiajal ei ole paraku näha ka paranemise märke. Tarbijale tähendab see aga paraku kehvemat valikut, pikemaid ooteaegu ja ka hinnatõusu.