Kestlik mõtteviis ei tohi kriiside keskel kaduda

#Katrin Isotamm #keskkond #SBI #vastutustundlikkus
4 min lugemine

Keset kriise kipub keskkonnatemaatika inimeste jaoks oma olulisust minetama, kuid tulevikule mõeldes ei tohi lasta sel juhtuda, kirjutab Telia Eesti vastutustundlikkuse valdkonna juht Katrin Isotamm.

 

Viimase rahvusvahelise jätkusuutlike brändide indeksi (SBI 2022) uuringu tulemused teevad murelikuks, sest eestlastele läheb aasta-aastalt teema järjest vähem korda ning ka siinsel turul tegutsevaid brände tajutakse võrreldes varasemaga vähem vastutustundlikena.

Järjepanu kasvavate “siin ja praegu” murede keskel peaksime endiselt mõtlema ka pikemale perspektiivile. Ilma kahtluseta mõjutavad kõigi meie tänased otsused ja sammud, olgu inimese või ettevõttena, otseselt homse maailma nägu. Kahjuks süveneb SBI tulemusi lugedes arusaam, et eestlaste mõtteviis liigub näiteks Põhjamaadega võrreldes hoopis vastupidises suunas.

Huvi jätkusuutlikkuse vastu langeb

Telial on tegelikult põhjust uuringu üle rõõmustada, sest Eesti tarbijad hindasid meid juba kolmandat aastat järjest Eesti kõige jätkusuutlikumaks telekommunikatsiooniettevõtteks. Aga üldiselt on tarbijate huvi jätkusuutlikkusega seotud teemade vastu vähenenud kõigis Baltimaades. Märkimisväärset langust täheldati Lätis (huvi kinnitavad vaid umbes pooled vastanutest, mis on -8% võrreldes 2021. aastaga) ja Eestis (-6%), samas kui Leedus on langus vähem märgatav (-2%).

Arusaadavalt mõjutab meid kõiki suurel määral Covid-19 pandeemia ja ärev julgeolekuolukord. Siinkohal on aga oluline märkida, et SBI uuring viidi läbi 2021. aasta lõpust 2022 veebruarini, mis tähendab, et Ukraina sõja mõju on tulemustele pigem väike. Seega – miks ikkagi keskkonna- ja laiemalt jätkusuutlikkuse teemad Baltikumis ikka veel nii vähe huvi pakuvad? Ja miks liiguvad näiteks leedukad mitmetes punktides vähemalt n-ö õiges suunas samal ajal kui Eesti, enamasti tajutud kui mõtteviisilt kõige lähedasem Põhjamaadele, teeb tagurpidikäiku?

Olulise languse on uuringu järgi läbi teinud just kliimamuutuste valdkond, mis tegelikkuses ju kriisina aina aktuaalsemaks muutub ning mille reaalseid efekte radikaalsete soojakraadide, metsapõlengute, uputuste jne näol näeme juba täna igal sammul.

Ka hinnang kaubamärkide jätkusuutlikkusele kahaneb

Nõustamisagentuuri Miltton poolt 2021. aastal Balti riikides ning Soomes ja Rootsis läbiviidud uuringust inimeste ootustest ettevõtete ühiskondliku vastutuse osas selgus samuti, et kliimamuutusi ei peeta Top5 olulise probleemi hulka kuuluvaks ei Eestis ega Lätis. Aga ühe suure erandiga – absoluutselt kõigi osalenud riikide noored (18-29-aastased) peavad seda teemat justnimelt üheks kõige suuremaks murekohaks!

Lisaks üldise huvi langusele on märgatava muutuse läbi teinud ka see, kui jätkusuutlikuna Baltimaade tarbijad brände üldiselt tajuvad. Viimase SBI uuringu järgi on Eestis langus võrreldes 2021. aastaga lausa üheksa protsendipunkti (67%  2021 vs 58% 2022), samas kui teistes Balti riikides on toetus stabiilne või veidi tõusnud.

Võib seega öelda, et usk kaubamärkide vastutustundlikusse on Eesti turul oluliselt langenud ning see kõneleb nii eelkirjeldatud huvi vähenemisest kui ilmselt ka puudujääkidest kaubamärkide kommunikatsioonis.

Ärimudel peab põhinema kestlikel alustel

Milttoni uuringust selgus ka, et tarbijad ootavad ettevõtetelt aktiivset osalemist avalikus arutelus, kuid ligikaudu pooled vastanutest leidsid, et kommunikatsioon jätkusuutlikkusest mõjub sageli ebausutavalt (positiivse kõrvalt on puudu näited väljakutsetest) ning et esimese sammuna peaks keskenduma oma äristrateegia kestlikumaks muutmisele. Ehk ettevõtetelt oodatakse realistlikke eesmärke ja läbipaistvust, mitte ainult suuri sõnu.

Soome ja Rootsi tarbijad hindavad ettevõtete puhul üheks kõige olulisemaks väärtuseks just kestlikel alustel põhinevat ärimudelit. Kahe käega nõus! Kui uskuda (ja loota), et Põhjamaade trendid jõuavad Baltikumi mõneaastase viivitusega, võime oodata, et ühel hetkel eelistavad ka siinsed tarbijad näha, et ettevõte/kaubamärk on jätkusuutliku maailmavaate juba algusest peale ja loomuliku tegevuse osana põiminud oma äristrateegiasse ning seejärel ka kommunikatsiooni.

Eestis said aasta ressursid otsa märtsis

Kokkuvõtvalt, paraku on meil siin ja praegu vaja tegeleda väga mitmete erinevate kriisidega, mis on kõik võrdselt teravad. Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu IPCC viimane raport tõestab, et globaalne soojenemine ei ole pidurdunud  ja Maa ressursid said sel aastal otsa päev varem kui mullu ehk 28. juunil. Sealjuures oleme Eestis olnud eriti “tublid”, sest meie kasutasime oma aastaks mõeldud ressursid ära juba 14. märtsiks.

Nii on ettevõtete vaatest jätkusuutlikkuse teemadega tegelemine nii praegu kui edaspidi vägagi oluline hoolimata sellest, milline poliitiline või majanduslik olukord parasjagu maailmas valitseb. Seda tuleb aga teha sisuliselt ja kogu südamest, ilma kiusatuseta libiseda rohepesusse – nii, et täna tehtud otsustest ja sammudest on päriselt kasu meie ja meie laste homsele elukeskkonnale.

Viited uuringutele:

SBI uuring: https://www.sb-index.com/estonia

Milttoni uuring “Pea liiva alt välja 2021”: https://miltton.ee/pea-liiva-alt-valja-2021-ettevotete-roll-uhiskondlikult-oluliste-valjakutsete-lahendamisel-ning-parimad-viisid-oma-panuse-valjendamiseks

Artikli foto: Pixabay