Tark töö
2 min lugemine
Kuigi oleme küberjulgeolekust juba aastaid rääkinud, hakkas kogu Euroopa seda tõsisemalt võtma alles veebruari lõpus.
Autor: Eesti kaitseväe küberväejuhatuse üle
Kui varasemalt on küberrünnakute eesmärgiks olnud valdavalt raha väljapressimine, siis viimase aasta jooksul on Euroopa kübermaastiku pilt drastiliselt muutunud, sest lisandusid n-ö poliitiliselt motiveeritud rünnakud. Nende sihiks on olnud eelkõige riigiasutused ja kriitilisi teenuseid pakkuvad ettevõtted. Juba kevadel oli kogu Euroopas näha tõsisemate rünnakute kasvu valitsusasutuste ja kriitilist infrastruktuuri pakkuvate asutuste suunal ning erandiks pole ka Eesti. Seni oleme sellistele rünnakutele edukalt vastu seisnud, kuid meie edu tulevikus sõltub väga palju sellest, kuidas küberjulgeoleku roll riigikaitses edasi areneb.
Kas ja kuidas ründav kübertegevus aitab meil oma riigikaitseplaane ellu viia? Kuidas on kübertegevus seotud vahetu sõjategevusega? Mis juhtub kui kübertegevuse plaanid kohtuvad lahinguväljal tegeliku eluga?
Sellest ja paljust muust tuleb juttu Digital Hub-i raames toimuvas diskussioonis „Kas sõda saab võita kui küber veab alt?“
