Kas uued tehnoloogiad pakuvad lahendusi kliimakriisile või hoopis suurendavad CO2 emissioone? Vastus ei ole mustvalge. Ühest küljest aitab digiareng kindlasti kaasa kliimamuutuste aeglustumisele ja nendega kohanemisele (seejuures on digilahendustel eriti suur positiivne potentsiaal emissioonirohketes sektorites nagu energia, transport, tööstus jne) ning Eestis võiksid digi- ja rohepööre kohe kindlasti ühte jalga käia. Teisalt kasvab tehnoloogia kiire arengu toel aga ka IT sektori enda keskkondlik jalajälg. Kuidas seda vaos hoida?

 

Autoriks Telia Eesti vastutustundlikkuse valdkonna juht Katrin Isotamm

 

Mõned näited mõjusamatest tegevustest. Lõviosa Telia emissioonidest moodustavad sisseostetud tooted-teenused (näiteks erinevad võrguseadmed) ning klientide juures energiat tarbivad seadmed (näiteks ruuterid, digiboksid jne). Seega, keskkonnamõjude vähendamiseks kasutame oma äris vaid kvaliteetseid ja kauakestvaid seadmeid ning jälgime, et nende kasutusaeg oleks võimalikult pikk. Vajadusel ja võimalusel suuname seadmed uuele ringile või kasutame varuosadeks. Edendame seadmerenti oma ettevõtetest klientidele, sest see on väljaostust oluliselt keskkonnasõbralikum. Jälgime ka näiteks seda, et meie pilveserverite ressursikasutus oleks alati üle 80%.

Kõikvõimalike digilahenduste ja nutiseadmete laiale levikule mõeldes on kogu Eesti turu vaates väga oluline jätkuv teadlikkuse kasvatamine. Viimased uuringud (vt rahvusvaheline jätkusuutlike brändide indeks, SBI 2022) näitavad paraku, et tarbijate huvi jätkusuutlikkuse ja kliimakriisi suunal pigem kahaneb. Näeme ka oma igapäevases tegevuses, et seadmete uuskasutus on väga väike – Telia e-poes on saadaval nii kasutatud telefonid, padid, nutikellad kui arvutid, aga kõigi seadmete müügist moodustavad need hetkel vaid pisikese protsendi. Loodetavasti see samm-sammult kasvab. Lisaks on ka elektroonilised jäätmed ning digiprügi teemad, millele tuleks vastutustundlikkuse vaatest üha enam tähelepanu pöörata.

Nii IT teenuste pakkujad kui -tarbijad peaksid teadma ka seda, et andmekeskused on suured energiaröövlid. Et ressursse optimeerida, kasutame Telias andmekeskustest vabanevat energiat ümberkaudsete hoonete kütmiseks. Kaks aastat tagasi avasime oma suurima andmekeskuse juures esimese päikesepargi, tänu millele jäi mullu õhku paiskamata umbes 160 tonni süsihappegaasi – see on võrreldav ühe keskmise bensiiniga sõitva auto 1,2mln kilomeetri läbimisel tekitatud heitegaaside kogusega! Järgmise sammuna on plaanis hakata päikesepaneele lisama mobiilisaitidele. Samuti katsetame koostöös kohaliku iduettevõttega PowerUp Energy Technologies mobiilsete tugijaamade juures vesinik-generaatoreid, mis võiksid tulevikus asendada praegu elektririkete korral kasutuses olevad diiselgeneraatorid.

Heaks näiteks sellest, kuidas uudsed tehnoloogiad aitavad juba praegu keskkonnamõjusid vähendada ning positiivset keskkonna käejälge suurendada on veel mitmesugused asjade interneti lahendused. Lihtsalt öeldes on võrku ühendatud seadmete ja väga kiire, kvaliteetse andmeside toel võimalik erinevate loodusressursside kasutust oluliselt optimeerida. Seda teevad targad, kaugloetavad vee-, elektri- ja gaasimõõtjad. Asjade internet on Skandinaavia haiglates näiteks aidanud oluliselt piirata veekasutust ja samuti vältida elu- ja terviseohtlike bakterite levikut, sest tehnoloogia kontrollib vajalike süsteemide läbipesu äärmiselt täpselt. IoT ning liikuvusandmete kokkupanekul aga on suur potentsiaal targema linnaruumi kujundamisel tegelikele vajadustele vastavast ühistranspordist parkimiskorralduse, nutikate ristmike, optimeeritud tänavavalgustuse jpm-ni.

Et oma jalajäljest aru saada ja seda õiges suunas juhtida peaks jätkusuutlik mõtteviis olema loomulik osa iga tehnoloogiaettevõtte igapäevasest ärist ja selle kõigist peamistest protsessidest. Investeerimisotsuste puhul tuleks alati hinnata nende terviklikku keskkonnamõju. Võrku arendades jälgime Telias, et ühe ühiku andmehulga edastamiseks kuluva energia hulk oleks aasta-aastalt üha väiksem. Seni on see õnnestunud. Uusim mobiilsidetehnoloogia 5G on hulga energiaefektiivsem kui tema eelkäijad 3G ja 4G. Positiivse efekti saavutamiseks tuleb aga muidugi ka vanemaid tehnoloogiaid sulgeda, et uutele ruumi teha – nii paneme järgmise aasta lõpuks oma 3G võrgu kinni ja ühtlasi mõtleme juba 6G peale 🙂

 

Taustaks:

Telia eesmärk on 0% CO2 ja 0% jäätmeid aastaks 2030. Et sinna jõuda, tahame juba aastaks 2025 vähendada enda tegevusega seotud emissioone kaks korda ja müüdavate seadmetega seotud emissioone 29%. Samuti töötame selle nimel, et üle 70% kõikidest meie tarnijatest võtaksid endale samuti teaduspõhised kliimaeesmärgid. Telia Ühiskondliku Mõju raport 2022: Telia ühiskonnas – Telia