Tark töö
2 min lugemine
Uus sajand on endaga kaasa toonud palju edulugusid, aga ka „auklikke ja kõlalt kaugele kolisevaid ämbreid“.
Autor: Heikko Kallaste, Telia IT lahenduste müügijuht
Esmamuljena suurepärane ja tulevikku näitav leiutis võib lõpuks kujuneda hoopis miljoneid dollareid maksma minevaks möödalaskeks. Nii kutsutakse veel tänase päevani Google`i prille (google glasses) kandvaid inimesi “glasshole’ideks”.
Teisalt on aga neid, kes näevad eksimist ja vigade tegemist progressi loomuliku osana. Tuntumaid näited sellest on ehk Steve Jobs, kes Apple asutajana oma tegevjuhi kohalt tagandati, et siis aastaid hiljem samale kohale tagasi maanduda. Jobs nimetas oma tagandamist “laastavaks”, kuid aastaid hiljem tagasi tulles möönis, et see oli parim asi, mis temaga juhtuda sai.
Vigu teeme me kõik, kuid vähesed näikse olema valmis neist rääkima. Telia Eestis on eelmise aasta algusest ellu kutsutud ettevõtte sisene vestlussari nimega “Fuckup talks”, mille käigus kord kuus kolm julget saavad kolleegidele enda eksimustest rääkida ning tuua välja, mida nad sellest õppisid. Kuna üritus ettevõtte sees osutus ülimalt populaarseks, siis otsustasime sama kontseptsiooni ka väljaspoole viia, kutsudes enda “ämbritest” rääkima IT valdkonnas töötavaid inimesi nii Teliast kui väljastpoolt.
„Infosüsteemide elutsükli juhtimine on kindlasti suur väljakutse, kuna see maailm on tavakasutajatele nähtamatu ning sellest saadakse teada vaid siis, kui süsteemis tekivad tõrked. Nii nagu valede seadistustega ja ebapiisava hooldusega auto võib olla väga ohtlik kaasliiklejatele, võib kontrollimata ja hooldamata infosüsteemid ettevõttele korvamatut kahju tekitada.“ Selliste sõnadega kutsus Telia Eesti 4. märtsil IT eksperte kuulama ja kaasa rääkima.
Kas õpime ainult vigadest?
Mõte, et saame vaid vigadest õppida sai uue tähenduse, kui ämbrisse astumiste vahele rääkis Antti Vari Fujitsust sellest, kuidas nende ettevõttes tähistatakse igat suuremat õnnestumist gongi löömisega. Vahel jääb tõesti mulje, nagu toodaks õpikohtadena välja vaid eksimusi, kuid oluline on siiski väärtustada ka triumfe. Projekti õnnestumiseks on muidugi vaja pöörata tähelepanu ka paljudele teistele aspektidele, alustades näiteks ülesande püstituse olulisusest. Antti tõi välja, et üsna tihti kulutatakse projekti ettevalmistamisele vaid 20% kogu projekti peale mõeldud ajast ja „tehtud-mõeldud“ näib olevat siiani igapäevapraktika. Samas Põhjamaades pühendatakse projekti ettevalmistusele koguni 80% ajast.
Kindlasti tuleb partneritel kokku leppida ka ühised toimetamise alused. Nii toodi näiteid sellest, kuidas ühel juhul kiire SLA IT teenuste partneriga ei pruugi veel kliendi igapäevatööd taastada, kui serverlahenduste partneriga on SLA pikem või tolle tööpäev algab 2 tundi hiljem.
Iga projekti kolm kõige olulisemat osa on inimesed, tehnoloogia ja protsessid. Osalejad tõid erinevaid näiteid sellest, kuidas rutiinist tekkinud inimlik viga, usk protsesside absoluutsesse õigsusesse või tehnoloogia võimaluste rohkus võivad ka mõlema osapoole suurepärase toimimise korral kogu süsteemi kokku kukutada.
Meiega pole ju kunagi midagi juhtunud. Järelikult süsteem töötab!
Usk vana süsteemi toimimisse, kuna ettevõttel pole varasemalt tõsiseid turvaintsidente juhtunud, võib ühel hetkel saada saatuslikuks. Tihti otsustajad, kes saaksid olukorda muuta, lihtsalt ei mõista lõpuni riske ja paraku hakatakse tegema investeeringuid süsteemidesse alles siis, kui midagi reaalselt juhtub. Samas adekvaatselt ja õigeaegselt riske hinnates oleksid ettevõtte kulud kindlasti väiksemad, sest lisaks vajalikele investeeringutele süsteemidesse tuleb tegeleda ka tagajärgede likvideerimisega.
Üsna tähendusliku punkti päevale pani Telia IT taristu teenuste infrastruktuuri arendusjuht Rain Rebane, kes koos Tarmo Tulvaga Nobel Digitalist kommenteeris avaliku sektori infrastruktuuri täielikust moraalsest vananemisest tingitud õnneliku õnnetuse lugu sõnadega: „Kõige parem mootor on suur katastroof teenustega, kuna sellest saab ka rahastaja aru.“
Kokkuvõtteks võib öelda, et kindlasti ei tasu iga ebaõnnestumise pärast pead norgu lasta, sest vead toovad meid sammukese võrra lähemale õnnestumisele. Seda muidugi eeldusel, et anname olukorrale õiglase hinnangu, teeme järeldusi ja julgeme edasi minna. Microsofti asutaja Bill Gates on öelnud: „Edu tähistamine on tore, kuid samaoluline on panna tähele õppetunde, mida me saame ebaõnnestumistest“.
