AirPods Pro on iPhone’i jaoks vaieldamatult üks funktsionaalsemaid ja paremaid juhtmevabasid klappe. Seega sobivadki kõik järgnevad nipid eeskätt klappide ja iPhone’i koostöö jaoks.
Tee silikoonotsikute test
See võib küll tunduda uskumatu, kuid nendest silikoonist otsikutest, mis klappe tihkelt kõrvas hoiavad, sõltub üsna palju ka helikvaliteet. Et meie kõrvad pole enamasti 100% sarnased, siis näitab test üsna täpselt, millises kõrvas istub otsik paremini ning milline kõrv vajab vastavalt kas suuremat või väiksemat otsikut.
Kui sa aga tahad oma otsikutemängu veidi laiendada, siis võid näiteks otsida ka kolmandate tootjate poolt valmistatud mäluvahust (memory foam) otsikuid. Väidetavalt parandavad need helikvaliteeti (eriti bassi) ja tunduvad kõrvas mugavamad.
Proovi erinevaid helirežiime
AirPods’idega saab kasutada kahte helirežiimi – mürasummutus ja läbikõlamine (Transparency). Neid muusika kuulamise ajal sisse ja välja lülitades saad aru, millal heli sinu kõrvus paremini kõlab. Samuti võid sa kuulamise ajal mõlemad need režiimid välja lülitada, et proovida täiesti neutraalset heli.
Samuti võid sa proovida kuulata oma lemmikhelindeid ruumilise audiona (Spatial Audio) või tavavormingus, et oma eelistusi paremini mõista. Tõsi küll, ruumilise heli valik veel väga suur ei ole ning oma lemmikartiste ei pruugi sa ruumilisena kuulda.
Kasuta ekvalaiserit
Ehkki ehtsad audiofiilid ise ekvalaiserit kuigi kõrgelt ei hinda, siis tavakuulajale võib sellest olla muusika meelepäraseks muutmisel suur abi. Oma ekvalaiser on sisseehitatud nii Apple Music’ul kui ka Spotify’l. Sealt võib valida juba vastavalt muusikastiilile eelhäälestatud sätted või reguleerida ekvalaiseri sagedused just oma kõrvale sobivaks.
Apple Music rakendusest võid veel aktiveerida kadudeta (Lossless) audiokvaliteedi ja kontrollida, kas su kõrvad teevad vahet.
Kasuta heli tuunimiseks klappide kohandamist (Headphone Accommodation)
iPhone’il on veel üks üsna mõjuva vahend heli muutmisel kõrvasõbralikumaks. Selleks tuleb telefoni sätetes minna Accessibility > Audio/Visual > Headphone Accommodations ja seal see viimane aktiveerida. Seal on sul laias laastus kolm valikut – tasakaalustatud tonaalsus (Balanced Tone), esiletõstetud kesksagedus (Vocal Range) ja esiletõstutud kõrged sagedused (Brightness). Õigeid valikuid siin pole, kõik sõltub kuulaja individuaalsest maitsest. Samuti saab seal valida, kas vaikseid helisid tõstetakse rohkem või vähem esile.
Lõpetuseks veel väike soovitus hoolitseda selle eest, et klappide tarkvara oleks alati kõige värskem versioon.
Keset kriise kipub keskkonnatemaatika inimeste jaoks oma olulisust minetama, kuid tulevikule mõeldes ei tohi lasta sel juhtuda, kirjutab Telia Eesti vastutustundlikkuse valdkonna juht Katrin Isotamm.
Viimase rahvusvahelise jätkusuutlike brändide indeksi (SBI 2022) uuringu tulemused teevad murelikuks, sest eestlastele läheb aasta-aastalt teema järjest vähem korda ning ka siinsel turul tegutsevaid brände tajutakse võrreldes varasemaga vähem vastutustundlikena.
Järjepanu kasvavate ´siin ja praegu´ murede keskel peaksime endiselt mõtlema ka pikemale perspektiivile. Ilma kahtluseta mõjutavad kõigi meie tänased otsused ja sammud, olgu inimese või ettevõttena, otseselt homse maailma nägu. Kahjuks süveneb SBI tulemusi lugedes arusaam, et eestlaste mõtteviis liigub näiteks Põhjamaadega võrreldes hoopis vastupidises suunas.
Huvi jätkusuutlikkuse vastu langeb
Telial on tegelikult põhjust uuringu üle rõõmustada, sest Eesti tarbijad hindasid meid juba kolmandat aastat järjest Eesti kõige jätkusuutlikumaks telekommunikatsiooniettevõtteks. Aga üldiselt on tarbijate huvi jätkusuutlikkusega seotud teemade vastu vähenenud kõigis Balti riikides. Märkimisväärset langust täheldati Lätis (huvi kinnitavad vaid umbes pooled vastanutest, mis on -8% võrreldes 2021. aastaga) ja Eestis (-6%), samas kui Leedus on langus vähem märgatav (-2%).
Arusaadavalt mõjutab meid kõiki suurel määral Covid-19 pandeemia ja ärev julgeolekuolukord. Siinkohal on aga oluline märkida, et SBI uuring viidi läbi 2021. aasta lõpust 2022 veebruarini, mis tähendab, et Ukraina sõja mõju on tulemustele pigem väike. Seega – miks ikkagi keskkonna- ja laiemalt jätkusuutlikkuse teemad Baltikumis ikka veel nii vähe huvi pakuvad? Ja miks liiguvad näiteks leedukad mitmetes punktides vähemalt nö õiges suunas samal ajal kui Eesti, enamasti tajutud kui mõtteviisilt kõige lähedasem Põhjamaadele, teeb tagurpidikäiku? Olulise languse on uuringu järgi läbi teinud just kliimamuutuste valdkond, mis tegelikkuses ju kriisina aina aktuaalsemaks muutub ning mille reaalseid efekte radikaalsete soojakraadide, metsapõlengute, uputuste jne näol näeme juba täna igal sammul.
Ka hinnang kaubamärkide jätkusuutlikkusele kahaneb
Nõustamisagentuuri Miltton poolt 2021. aastal Balti riikides ning Soomes ja Rootsis läbiviidud uuringust inimeste ootustest ettevõtete ühiskondliku vastutuse osas selgus samuti, et kliimamuutusi ei peeta top5 olulise probleemi hulka kuuluvaks ei Eestis ega Lätis. Aga ühe suure erandiga – absoluutselt kõigi osalenud riikide noored (18-29-aastased) peavad seda teemat justnimelt üheks kõige suuremaks murekohaks!
Lisaks üldise huvi langusele on märgatava muutuse läbi teinud ka see, kui jätkusuutlikuna Baltikumi tarbijad brände üldiselt tajuvad. Viimase SBI uuringu järgi on Eestis langus võrreldes 2021. aastaga lausa üheksa protsendipunkti (67% 2021 vs 58% 2022), samas kui teistes Balti riikides on toetus stabiilne või veidi tõusnud. Võib seega öelda, et usk kaubamärkide vastutustundlikusse on Eesti turul oluliselt langenud ning see kõneleb nii eelkirjeldatud huvi vähenemisest kui ilmselt ka puudujääkidest kaubamärkide kommunikatsioonis.
Ärimudel peab põhinema kestlikel alustel
Milttoni uuringust selgus ka, et tarbijad ootavad ettevõtetelt aktiivset osalemist avalikus arutelus, kuid ligikaudu pooled vastanutest leidsid, et kommunikatsioon jätkusuutlikkusest mõjub sageli ebausutavalt (positiivse kõrvalt on puudu näited väljakutsetest) ning et esimese sammuna peaks keskenduma oma äristrateegia kestlikumaks muutmisele. Ehk ettevõtetelt oodatakse realistlikke eesmärke ja läbipaistvust, mitte ainult suuri sõnu.
Soome ja Rootsi tarbijad hindavad ettevõtete puhul üheks kõige olulisemaks väärtuseks just kestlikel alustel põhinevat ärimudelit. Kahe käega nõus! Kui uskuda (ja loota), et Põhjamaade trendid jõuavad Baltikumi mõneaastase viivitusega, võime oodata, et ühel hetkel eelistavad ka siinsed tarbijad näha, et ettevõte/kaubamärk on jätkusuutliku maailmavaate juba algusest peale ja loomuliku tegevuse osana põiminud oma äristrateegiasse ning seejärel ka kommunikatsiooni.
Eestis said aasta ressursid otsa märtsis
Kokkuvõtvalt, paraku on meil siin ja praegu vaja tegeleda väga mitmete erinevate kriisidega, mis on kõik võrdselt teravad. Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu IPCC viimane raport tõestab, et globaalne soojenemine ei ole pidurdunud ja Maa ressursid said sel aastal otsa päev varem kui mullu ehk 28. juunil. Sealjuures oleme Eestis olnud eriti “tublid”, sest meie kasutasime oma aastaks mõeldud ressursid ära juba 14. märtsiks.
Nii on ettevõtete vaatest jätkusuutlikkuse teemadega tegelemine nii praegu kui edaspidi vägagi oluline hoolimata sellest, milline poliitiline või majanduslik olukord parasjagu maailmas valitseb. Seda tuleb aga teha sisuliselt ja kogu südamest, ilma kiusatuseta libiseda rohepesusse – nii, et täna tehtud otsustest ja sammudest on päriselt kasu meie ja meie laste homsele elukeskkonnale.
Telia Digital Hubi EKSPO-alal osaleb esinduslik valik Eesti olulisimaid tehnoloogiaettevõtteid. EKSPO-ala raames toimub Guru Bar, kus partnerid annavad praktilist infot oma uusimate ja põnevamate lahenduste kohta. Samuti on võimalik tutvuda EKSPO-alal iga partneri tehnoloogiliste lahendustega.
Kohal on üle 10 tehnoloogiaettevõtte:
VEEAM
Veeam® is the leader in Backup solutions that provides a single platform for modernizing backup, accelerating hybrid cloud and securing data. We make our solutions simple, flexible and reliable so customers are sure their data is protected and always available safely. Veeam has 400,000+ customers worldwide, including 82% of the Fortune 500 and 69% of the Global 2,000.
With a large variety of SIEM solutions to choose from, you need to ensure you select the one that best fits your business’ needs. LogPoint leverages advanced analytics, accelerated by machine learning, to improve your cybersecurity posture and efficiently automate relevant responses to both internal and external threats. Here’s what makes us unique:
We help customers accelerate, simplify, secure, and analyze their business and operations, bridging existing and emerging technologies so they can run and transform at the same time.
Pexip simplifies video communication across borders, businesses and platforms, enabling everyone to be seen, heard and included. Pexip is where teams and technology meet, simplifying video conferencing experiences and workflows. We help break down the barriers to improve video communication across teams and platforms.
Arrow ECS is the visionary on the global IT field bringing innovative IT solutions to market to solve complex business challenge. We help you to develop powerful and complete IT solutions integrating different companies, IT partners and end-to-end users into practical ja useful ecosystem. RedHat, Tenable, Opswat and Veritas are joining with as at Telia Digital Hub.
Trend Micro, a global cybersecurity leader, helps make the world safe for exchanging digital information. Fueled by decades of security expertise, global threat research, and continuous innovation, our cybersecurity platform protects hundreds of thousands of organizations and millions of individuals across clouds, networks, servers, and endpoints.
See more, respond faster, and protect your most valuable assets with Trend Micro.
ADVA is a company founded on innovation and focused on helping our customers succeed. Our technology forms the building blocks of a shared digital future and empowers networks across the globe. For more information on how we can help you, please visit us at www.adva.com.
FUJITSU
Organizations are eager to find new and better ways for IT infrastructure to keep up with the demand for new applications. Trying to manage all the separate clouds from private to public to edge clouds is a challenge of complexity.
However, Fujitsu can provide solutions that span all these clouds. And be Your trusted advisor during all the steps on the way.
ORACLE
Our mission is to help people see data in new ways, discover insights, unlock endless possibilities.
Oracle offers secure, autonomous infrastructure in the Oracle Cloud which has all the services you need to migrate, build, and run all your IT, from existing enterprise workloads to new cloud native applications and data platforms.
Lead the future with secure, agile IT solutions! Digital transformation continues to accelerate. You need trusted, flexible, end-to-end IT solutions built to keep up. With Dell Technologies by your side, you can confidently innovate and adapt to take your organization further.
MICROSOFT
The Next Great Disruption Is Hybrid Work—Are We Ready?
According to Microsoft 2021 Work Trend Index: Annual Report
46% – Percent of the workforce planning to move because they can now work remotely.
5X – Remote job postings on LinkedIn have increased over 5X since the pandemic.
148% – Weekly meeting time has more than doubled for Teams users since February 2020.
40.6B – Increase in emails delivered in Feb. 2020 vs. Feb 2021.
The choices leaders make in this next phase of hybrid work will impact an organization’s ability to compete for the best talent, drive creativity and innovation, and create an inclusive work environment for years to come. If we embrace extreme flexibility, follow data insights, and continue listening closely to employee needs, together we can create a better future of work for everyone.
Hewlett Packard Enterprise (HPE) – Edge to Cloud platform as-a-service company
To thrive in the connected, data-driven world, you need a partner with the experience and expertise to help you realize the value of data, everywhere. HPE helps customers to use technology to turn ideas into value and empower them to transform industries, markets and lives. We simplify Hybrid IT, power the intelligent Edge and provide the expertise to make it all happen.
Broad, agile and modular, the Fortinet Security Fabric provides an integrated end-to-end security platform natively or via a layer of analytics and AI-based operational tools. It provides the required security visibility, automation, and control across public and private 5G networks and services and throughout the 5G industrial ecosystem—with native multi-tenancy, and a wide range of form factors for flexibility, deployment options, and performance considerations.
Viis aastat tagasi oleksin seda lugu kirjutama asudes teinud arvatavasti loo pealkirjaga „Millal oleks õige aeg tutvustada lapsele esimest mobiiltelefoni?“. Meeldib see meile või mitte, aga nutitelefonid on teinud agarat võidukäiku ning tänapäeval ei ole selles midagi eriskummalist, kui tänaval mõni väiksem laps soliidse nutitelefoniga vastu jalutab.
Mõni aasta tagasi osteti lastele mobiiltelefon kooli kaasa võtmiseks. Nüüd võib nutiseadme leida juba ka koolieelikute käest. Selles ei ole midagi halba, sest tegemist on kasuliku tööriistaga, mis laseb lapsel suhelda vanematega ja aitab vajadusel kätte leida ka kaduma läinud kodutee. Halb võib olla see, kui anname lapsele nutitelefoni, ilma et annaksime kaasa nutiseadme kasutamiseks vajalikud õpetussõnad ja kasulikud soovitused.
Milleks üldse lapsele nutitelefon?
Nüüdisaegsed nutikad lahendused aitavad korraldada pereelu ja saada turvaliselt ülevaadet, kus pereliikmed asuvad. Foto: Telia
Koolieelikutel peaks nutiseadmete ekraaniaeg (screen time) piirduma 30 minutiga päevas.
Lapsevanemale on argumendiks, et laps oleks pidevalt kättesaadav ja et ta saaks ka ise vajadusel vanematega kontakti. Nutitelefoniga kaasneb lapsevanemale võimalus lapse asukohta veelgi kiiremini ja täpsemalt määrata, seda eeldusel, et telefon on kaasas ja levis.
Lastele on kindlasti abiks enamikus nutitelefonides olev võimalus kasutada kaarte ja otsida aadresse ning vaadata oma asukohta kaardil. Nii peaks olema välistatud igasugused eksimised ja ekslemised ning nii lapsel kui ka vanemal on sellest lisavõimalusest abi. Üheks põhjuseks, miks nutitelefone lastele ostetakse, on ka tavaliste nuputelefonide vähesus. Hea kaameraga viisakaid nuputelefone meil enam lihtsalt ei müüda. Nii tundubki, et nutitelefonid on tulnud selleks, et jääda.
Mis vanusest alates võiks laps hakata kasutama nutiseadet?
Keegi selles osas eriti nõu ei anna. Otsuse tegemine ja sobiva aja leidmine jääb enamasti lapsevanemate enda otsustada. Nõu ei anta sellepärast, et laste ja nutitelefonide kasutamise kohta on vähe teavet. Mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas on teemaga haakuvaid uuringuid tehtud vähe.
Nutiseadmete kasutamisel saavad oma panuse anda ka pere vanemad vennad-õed. Foto: Telia
Nutiseadmete areng on olnud lihtsalt niivõrd kiire. Samas on mitmel pool aru saadud selliste uuringute vajalikkusest ja loodetavasti on meil lähiaastatel oma otsuste tegemisel kasutada juba palju rohkem uut infot. Praegu on teada, et nutiseadmete kasutamine võib mõjutada silmade tervist ja nutiseadme kasutaja und.
Lapsele nutitelefoni andes võiks omavahel kokku leppida, milleks ja kui tihti seda kasutada võib.
Nagu enamiku muude asjadegagi, on ka nutiseadmetega nii, et mõistlikul kasutamisel on tegemist hea igapäevase abilisega. Kusagilt jookseb aga piir, millest alates võib nutiseadme kasutamine avaldada mõju kasutaja tervisele ja käitumisele.
Tallinna lastehaigla pediaatria ja kvaliteediteenistuse juhataja Lagle Suurorgi sõnul on üldine seisukoht, et alla kahe aasta vanused lapsed ei peaks vaatama televiisorit ega mingil moel kasutama nutiseadmeid. Koolieelikutel peaks nutiseadmete ekraaniaeg (screen time) piirduma 30 minutiga päevas.
Lapsevanem võib lapsele olla heaks eeskujuks ja näidata, kuidas nutitelefoni argitoimetustes kasutada või toredaid hetki jäädvustada, sest kõik see panustab nutitarga lapse arengusse. Foto: Telia
Kooliealistel lastel soovitatakse ekraaniaega vabal ajal kasutada mitte üle 2 tunni. “Olen teadlik, et koolid üritavad üle minna igasugusele e-õppele, mis nõuab lastelt pikemat aega arvutitööd,” selgitas Suurorg. “Tallinna 15-aastaste õpilaste arvuti ja TV aeg oli meie viimasel uuringul 4–5 tundi päevas, mida on ilmselgelt palju.” Selles on nii koolitöö kui ka vaba aja tegevused koos.
“Kuid harvad ei ole ka need lapsed, kes veedavad kogu nädalavahetuse ekraani ees ja isegi veel öötundidel,“ sõnas tunnustatud lastearst, kes juhib tähelepanu sellele, et sellel teemal on ehk vähe räägitud Eestis, kuid väga suure probleemina on seda arutatud laste tervise foorumitel Euroopas ja kogu maailmas, kus on mureks laste tervis – eelkõige ülekaalulisus ning madal kehaline võimekus.
Nutiseadmed ja vähenenud uneaeg
Soovitusi nutitelefoni kasutamisel
Mõned soovitused, mida jälgida nutitelefoni kasutamisel
Soovitused ei ole mõeldud ainult lastele, vaid on abiks kõigile nutiseadmete kasutajatele. Laste puhul peab lihtsalt arvestama sellega, et nende silmad ja kogu organism on alles arengujärgus. Seepärast on eriti oluline, et tagatud oleks piisav uneaeg ja et juba varases eas nutiseadmetega silmadele liiga ei tehtaks.
Enne esimese nutiseadme lapsele andmist mõelge koos läbi, millal ja milleks seda kasutama hakatakse.
Nutiseadme kasutama hakkamisel leidke koos lapsega ühiseid arendavaid tegevusi, mis aitavad nutiseadet tundma õppida.
Kasuta nutiseadet mõõdukalt – puhka, kui tunned väsimust või peavalu.
Anna silmadele puhkust – tõsta silmad nutiekraanilt ja vaata vahetevahel ka kaugemale, nii on silmadel kergem.
Võid proovida niinimetatud 20–20–20 reeglit. Kui tunned, et sellest on abi, saad niiviisi nutiseadmete kasutamisest silmadele tulenevat koormust natuke hajutada.
Nutiseadmete kasutamisega on soovitav piiri pidada juba 2–3 tundi enne uinumist.
Väldi nutiseadme kasutamist vahetult enne magama minekut, siis on uinumine kergem ja une kvaliteet parem.
Pediaater Lagle Suurorg jagab lastearstide soovitusi noorematele nutiseadmete kasutajatele
Iga laps peab saama vanemaga piisavalt suhelda ja aktiivselt liikuda. Koolieelses eas on aktiivse liikumise soovituslik aeg 2 tundi päevas, koolieas vähemalt 1 tund päevas ja võimalikult iga päev, kuid mitte harvem kui 5 päeval nädalas. “Arstina olen igal võimalikul juhul ergutanud lapsi ja vanemaid olema kehaliselt aktiivsed,” sõnas Suurorg.
Paljud uuringud on näidanud, et kui lapsel on kas TV või nutiseadmed kättesaadavad magamistoas, siis on neil sagedamini vaimse tervise häireid (sh depressiooni, ärevushäireid ja ka unehäireid) – ja siit järgnevad juba kooliprobleemid, sotsiaalse suhtlemise vaegus ja lõpuks ka oskamatus suhelda teisiti kui vaid ekraani kaudu.
“Linnatänavatel ja transpordis olen hämminguga täheldanud vanemaid, kelle 2–3-aastane laps istub enda seadmega ja ema teisega – küll tahaks küsida, et kas teil tõesti ei ole päeva lõpul (või hommikul ilmselt lasteaeda minnes) midagi lapsega rääkida ega näidata ümbrust (kaunid lumised puud ja linnukesed jpm toredat),” kirjeldas Suurorg, kelle sõnul on sellised tähelepanekud ka haiglas igapäevased. “Oodates arsti visiidile pääsemist, kasutavad vanemad pigem nutiseadmeid, selle asemel, et rääkida lapsega, mis teda visiidil ees ootab.”
Nii nagu soovitatakse arvutis tööd tegevatele täiskasvanutele, nii on ka suurematel lastel oluline vähemalt iga 45 minuti järel puhata ja vaadata kaugele õue! Väike laps vähemalt 30 minuti järel, aga see olekski tema ekraaniaja piir!
Mõned uuringud on juba ka tehtud – toon siinkohal ühe näite. 2012. aastal tehtud “Massachusetts Childhood Obesity Research Demonstration Study“ uuringust selgus, et neil lastel, kellel uinudes oli samas toas nutiseade, vähenes une aeg keskmiselt 20,6 minutit päevas, võrreldes nende lastega, kes oma toas nutitelefoni ei hoidnud.
Samamoodi leiti, et toas olev televiisor vähendas uneaega keskmiselt 18 minutit päevas, võrreldes lastega, kellel televiisorit oma toas ei ole. Mida siis selle teadmisega peale võib hakata?
Selge on see, et nutika telefoni kasutajalt nutitelefoni ära ei võta. Küll aga on lastel soovitatav mitte kasutada nutiseadmeid vahetult enne magama minemist.
Kirkad heledad ekraanid ja nutiseadmete haarav sisu hoiavad aju ärkvel. Ärkvel püsimist soosib ka nutiseadmete ekraanidest eralduv lühikese lainepikkusega sinine valgus, mis osa uurimuste põhjal pärsib uneks vajaliku hormooni – melatoniini – teket. Nii on raskem vahetult peale nutiseadme kasutamist uinuda ja osa väärtuslikust uneajast võib minna kaduma või lihtsalt langeb une kvaliteet.
Nutitelefon ja silmad
Silmad on aken meid ümbritsevasse maailma ja nagu vanasõnagi ütleb: oma silm on kuningas. Üks suuremaid murekohti eri tüüpi arvutite ja nutiseadmete kasutamisel on nende mõju silmadele. Väga palju oleneb sellest, kuidas nutiseadet kasutatakse.
Just puhkepausideta ja liiga sage nutiseadmete kasutamine on silmadele väsitav. Kui vaatame nutiseadme pisikest ekraani lähedalt ja nii päevast päeva pikema aja jooksul, suureneb võimalus silmakahjustusteks. Eelmisel aastal ilmus Postimehes artikkel, kus oli juttu sellest, et järjest enam esineb kooliealistel lastel lühinägelikkust ja see on kindlasti mõtlemapanev. Millest aru saada, et olukord on tõsine? Enamasti annavad liigväsinud silmadest märku punetus ning kipitav tunne.
Nutiseadmeid tuleks kasutada mõõdukalt ning anda piisavalt tihti silmadele puhkust.
Selleks, et ära hoida kahju või vähemalt kergendada koormust silmadele, tuleks nutiseadmeid kasutada mõõdukalt ning anda piisavalt tihti silmadele puhkust. Hea oleks vahetevahel peale pikaajalist lähedale vaatamist vaadata mõneks ajaks kaugusesse ning mitte unustada silmade pilgutamist ekraanile vaadates.
Huffington Post soovitab nutiseadmeid ja arvuteid kasutades järgida 20–20–20 reeglit. See tähendab, et vähemalt iga 20 minuti järel tuleb vaadata vähemalt 20 jala (u 6 meetrit) kaugusele ja nii vähemalt 20 sekundit järjest. See aitab silmadel puhata.
Lisaks tasub nutiseadet ostes üle vaadata selle ekraan. Nutiseadme ekraane on erineva tehnoloogiaga ja erineva teravusega. Enamasti on odavamatel seadmetel ka mõnevõrra kehvemad ekraanid. Seega, kui osta nutiseade, milles hakkate tihti erinevaid rakendusi kasutama ja palju teksti lugema, siis tasub hea ning selge ekraanipildi eest natuke juurde maksta.
Esimesed ühised nutikad tegevused
Nutiseadmeid ja nende funktsioone õpivad lapsed kasutama kõige paremini jäljendamise kaudu läbi ühistegevuse. Foto: Telia
Mitmes laste ja nutiseadmete suhet käsitlevas artiklis jäi mulle silma üks ühine hea soovitus. Lapsele nutitelefoni andes võiks omavahel kokku leppida, milleks ja kui tihti seda kasutada võib. Esialgu võikski nutiseadet koos kasutada.
Ei saa oletada, et laps teab kohe, mida kujutab endast nutitelefon ning mis on internet. Koos nutiseadet kasutades tekib lapsel kõigepealt kogemus ja nii on hiljem lihtsam õpetada teda ka nutiseadet eesmärgipäraselt kasutama. PBSparents lehel on toodud üks hea näide, kuidas võiks nutiseadmega koos tutvuse tegemine välja näha.
Näiteks saab õues pildistada mõnda taime või putukat ning siis üritada nutiseadme abil selle liiki määrata. Selliste arendavate ja kasulike ühiste tegevuste abil on hea nutiseadme kasutust õppida. Nii on olemas ka lapse ja vanema vaheline inimlik suhe, mis ainult rakendusi ja mänge kasutades tagaplaanile kipub jääma.
Tegemist on meid kõiki igapäevaselt puudutava teemaga, millest seni ei ole Eestis eriti räägitud. Kindlasti võivad Digitarga lugejad kirjutada meile kommentaaridesse enda kogemustest nutiseadme esmasel tutvustamisel lastele.
Millal teie arvates on õige aeg hakata kasutama nutiseadet?
Mil määral olete piiranud lastel nutiseadme kasutusaega?
Ericsson ja TeliaSonera sõlmisid strateegilise partnerlusleppe 5G võrgu väljaarendamiseks, kava kohaselt saavad kliendid Stockholmis ja Tallinnas 5G teenused kasutusele võtta aastal 2018. Koostöö võimaldab kasutusele võtta mõlema ettevõtte tugevused innovatsiooni ja tehnoloogia vallas ning aitab mõista seda, kuidas IKT, digitaliseerimine ja ühendumine mõjutavad tarbijaid, ettevõtteid ja ühiskonda.
5G annab tänu suurematele kiirustele hoogu ka asjade internetiga seotud teenuste ja toodete arendamisele.
TeliaSonera ja Ericsson võtavad aluseks oma ühised arusaamad turu ja klientide vajadustest ning töötavad välja 5G kasutusvõimalusi ja teenuseid puudutavad stsenaariumid, mis hõlmavad nii kommunikatsiooni kui ka asjade interneti (IoT) valdkonda. Koostöö tulemusena tuuakse 2018. aastal klientideni esimesed 5G teenused, kus on omavahel seotud TeliaSonera võrk ja Ericssoni tehnoloogia.
“Meie ambitsioon on olla alati esirinnas ja pakkuda nii oma klientidele kui ka kogu ühiskonnale kõiki võimalusi, mida toovad endaga uued tehnoloogiad. Stockholm ja Tallinn kuuluvad maailma kõige paremate võrguühendustega linnade hulka ja nüüd viime me need linnad järgmisele tasandile. 5G võimaldab täiesti uut kvaliteeti innovatsioonides, ökosüsteemides ja klienditeenustes. Ootan väga suure põnevusega seda, kuidas Stockholm ja Tallinn 5G kasutusele võtavad,” ütles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind.
“Üha enam ärisektoreid katsetab võrguühenduse võimalusi ning 5G võimendab seda tendentsi märgatavalt, sest see võrk luuakse tööstuslikku internetti silmas pidades. See võrk ei ole loodud ainult inimestele, vaid erinevate ärisektorite ja asjade interneti digitaliseerimiseks. 2009. aastal avasime koos TeliaSoneraga esimese 4G võrgu ning nüüd oleme esirinnas ka 5G võrgu arendamisel,“ kommenteeris Ericssoni juhatuse esimees Hans Vestberg.
Potentsiaalsed 5G rakendused võivad hõlmata e-tervise valdkonda, kus on võimalik patsiente reaalajas jälgida ja distantsilt ravisoovitusi jagada; võrku ühendatud autod saavad aga omavahel “suhelda” ning üksteisele näiteks hoiatusi jagada. Kõigele lisaks paranevad võrgu näitajad nii jõudluse, katvuse kui ka energiatarbimise osas. Rootsi on olnud pikka aega IKT vallas teerajaja ning Ericssoni ja TeliaSonera koostöös avati riigis 2009. aastal maailma esimene 4G võrk. Eesti riik on väga selgelt teadvustanud digitaalse ühiskonna olulisust oma majanduses, olles maailma üks enim arenenud e-ühiskondi.
Ericssoni uusima mobiilsusuuringu Ericsson Mobility Report andmetel jõuab 5G kasutajate arv 2021. aasta lõpuks 150 miljonini.
