Wunderfind – rakendus, mis aitab Bluetooth-seadmeid üles leida

#kasulikud rakendused
2 min lugemine

Bluetooth-tehnoloogia on teinud meie elu maksimaalselt juhtmevabaks ja seeläbi ka mugavaks. Nii on ju näiteks juhtmega klapid muutunud rohkem audiofiilide lõbuks, sest lisaks mugavusele on juhtmevabadus muutunud ka äärmiselt soodsaks.

 

Juhtmevabade seadmete eelis on samas ka nende nõrkus. Eriti väikeste juhtmevabade kõrvaklappide omanikud teavad väga hästi, et ilma juhtmeta seadmed kaovad märksa kergemini, kui näiteks juhtmega. Õnneks on olemas üsna efektiivne ja lihtne lahendus.

Nii iOS-i kui ka Androidi jaoks valmistatud rakendus Wunderfind on tehtud just kadumaläinud Bluetooth-seadmete leidmiseks. Rakendus näitab kasutajale kõiki lähikonnas asuvaid Bluetooth-seadmeid. Lähikonna all tuleb silmas pidada siis umbes paarikümne meetri kaugusel, sest üldiselt Bluetooth-ühendus ongi mõeldud eeskätt lähiühenduseks. Seega ei leia selle abil kõrvaklappe, mis on taskust mahapudenenud juba mitu kilomeetrit eemal, vaid pigem majapidamises kaotsi läinud seadmeid. Mõistagi leiab selle abil ka kaugemal kadunud vidina, kuid selleks tuleb siis läbi käia kogu võimalik marsruut, mis eelnes seadme kadumisele. On kadunud seade jõudnud telefoni sinihamba nö kuuldekaugusele, siis ilmub rakenduse aknasse seadme nimi ja kaugus telefonist. Siis saab juba selle täpsemat asukohta välja peilima asuda, sest rakendus reageerib nii seadmele lähenemisele, kui ka sellest kaugenemisele näidates nii kaugust kui ka tõenäolist lähedust.

Rakendus on tasuta, aga kui on soovi selle arendajaid innustada, siis saab soetada 4.99 euro eest ka Pro-versiooni, millel on mitmeid mugavaid täiendusi nagu näiteks helisignaalid eseme kaotamisel ja leidmisel, samuti näitab rakendus siis kõigi sinu läheduses asuvate Bluetooth-seadmete asukohti ka kaardil.

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."