Roheline mõtteviis
7 min lugemine
Kui juba sõit Hiiumaale, siis autos mängima Dagö ning kõlaritest kostub Lauri Saatpalu mehine hääl: „Saarel ajal on aegu, meestel on naised, ja naistel naer, saarel elame praegu.“
Optimist: loo autor Heigo
Pessimist: autori hea sõber Lembit
Tegevuskoht: elektriauto pardal teekonnal Tallinn – Hiiumaa – Tallinn
Aeg: kolm päeva juulis aastal 2022
Škoda ENYAQ 60
Mudeli tähises olev Q-täht näitab kuuluvust Škoda linnamaasturite perekonda ning Enya on iiripärane nimi, mis tähendab tõlkes eluallikat. Number 60 mudeli lõpus näitab, et auto pardal on 60 kWh aku. Pessimist Lembit noris küll veidi numbri üle, sest Škoda tehniliste andmete järgi on aku mahuks ikkagi 62 kWh. Aga see selleks. Valikus on veel mudelid 50 ja 80, mis sama loogika järgi tähistavad vastavalt 55 ja 82 kWh aku energia mahtu.
Ja loomulikult kajastavad need numbrid otseselt ka auto sõiduulatust. Meie demoauto küljel olev reklaam sõiduulatusega kuni 537 km kehtib hoopis Enyaq 80 kohta, mudelil 60 on tootja andmetel sõiduulatust kuni 412 km. Ja keskmiseks energiatarbeks 16,7 kWh/100 km kohta. Pessimist Lembit leidis Škoda ENYAQi kasutusjuhendi ja sealt valides sõidukohta, reisijate arvu ning ka ilma ja aastaaega, sai tulemuseks 349 km. Optimist Heigo ütles selle peale, et praktika on tõe kriteerium, vajutas START nuppu, valis käigunupu D ning keeras auto nina Hiiumaa poole. Mille peale pessimist vaikselt kõrval pobises, et kui need numbrid on nii erinevad, siis tuleb Haapsalus teha esimene laadimispaus?
Sõiduomadused
Škoda ENYAQ on pool meetrit pikem kui Kona Electric, samas teljevahe erinevus on vaid 15 sentimeetrit Škoda kasuks. Ja jätkuvalt üllatab Škoda optimisti, sest autos istudes, nii ees juhikohal kui ka taga reisijana, on ruumi nagu kulgeks klass või kaks suuremas autos. Kui esiiste on 186 cm pikkuse optimisti järgi paika seatud, jääb tagaistmel põlvede ja juhi seljatoe vahele üle 10 sentimeetri, Konas mahub minu taha istuma vaid miniatuurne tütarlaps. Ainuke koht, kus optimisti ja pessimisti arvamused ühtisid, oli istmete seadistamine. Sobiva istumisasendi leiab kiirelt ja õnneks on nimmetoe reguleerimise võimalus olemas nii juhi kui ka kaardilugeja istmel. Meie üllatuseks toimis istmete reguleerimine selles autos käsitsi – elektriautos! No kuulge! Kokku võib hoida, aga mitte sellise elementaare mugavuse juures. Punkt kirja mõlema poolt istumisasendi eest – istud kõrgel, vaade nagu maasturis, pool punkti maha aga istmete käsitsi reguleerimise eest.
Pagasiruum, arvestades auto mõõte, on lihtsalt suur. Kahe pere nelja päeva varustuse võtab 583 liitrine pagasiruum lihtsalt vastu. Ei pea vaeva nägema ega nuputama, kuidas pagas optimaalselt ära mahutada. Tõsta asjad lihtsalt sisse ja sõida. Ja kui istme seljatoed alla lasta, siis tekib sile pind, kus ruumi kahele magamiseks või hoopis IKEA-st ostetud mööbli koju tarimiseks. Kui 1710 liitrit pagasiruumi jääb väheks, lubab ENYAQ enda sappa võtta tonnise haagise. Ütle veel, et elektriautoga ei saa haagist vedada!
Rool istub kenasti käes ja reguleerimisvõimalused on piisavad nii pikkade kui lühikeste kätega juhi jaoks. Rajahoidmise automaatika ei sega juhtimist, vaid aitab delikaatselt kaasa.
Rool on konkreetne ja sõiduomadused on head nii asfaldil kui ka kruusateel. Pessimisti üllatuseks kaldub kahe ja poole tonnise täismassiga elektriauto kurvides minimaalselt. Optimist teab, et vähese kaldumise tagab adaptiivne vedrustus koos madala raskuskesega.
Multimeedia
Kõlareid jagub – nii ees kui taga on neli kõlarit, mis koos suure 13-tollise ekraaniga meediakeskusega suudavad pakkuda üle keskmise helinaudingut. Ja selle heli esitamisega kaasneb veel üks pluss Škoda võrdluses elektrilise Konaga. ENYAQ-s on sõites vaikne. Ja see vaikus ei sõltu teel olevast asfalditüübist – ka pinnatud asfaldikatte puhul ei jõua salongi rehvivuhin isegi 110 km/h kulgedes. Ehk siis heliisolatsiooni osas ei ole Škoda insenerid kokku hoidnud, sest vaikses autos on tõesti meeldiv kulgeda.
Kes soovib veelgi paremat helisüsteemi, saab valida lisavaruste nimekirjast 600 eurose audiosüsteemi Canton, mis pakub ette kuut ja taha nelja kõlarit, lisaks veel ette ühe keskkõlari ning pagasiruumi basskõlarit. Ja kindlasti soovitan sinna juurde veel Infotainment Plus paketti, hinnaga 1010 eurot, millega lisandub ka esiklaasinäidik. Olles tööalaselt linnade vahelisi sõite teinud juba kaks aastat Hyundai Kona Electricu roolis, kus varustuses esiklaasinäidik, siis kasutaja harjub kiirelt hea ja mugava abilisega ning sellest tundsin Škoda roolis puudust.
Apple CarPlay ühildub juhtmevabalt ja lisaks on keskkonsooli all ka juhtmevaba laadimiskoht nutitelefonile. Kui mõnigi kord olen teiste automarkide puhul kurtnud juhtmevaba laadija pikkuse üle või õigemini selle lühiduse üle, siis Škodas on kohta nii iPhone 13 Prole kui ka veidi pikemale Sony Xperia 5-le. Viska telefon alusele, kasuta CarPlayd ja sõida – ei mingit juhtmega pusimist. Miskipärast minu iPhonele see juhtmevaba laadimine alati ei meeldinud ning kui ühendus katkes, ilmus tervet ekraani kattev teavitus, mis annab teada, et laadimine on peatunud. Piisaks kitsast info ribast sellise info esitamiseks.
Sisu ja võimalused
Sel ajal kui optimist keskendus teele ja sõitmisele, sai pessimist läbi näppida kõik erinevad valikud, mida suur ekraan pakkus. Olles küll igapäevane Waze kasutaja, siis Škodas olev oma navigeerimissüsteem on päris hea. Eriti kiidan, et pea kõik elektriauto laadimisjaamad on kaardil olemas. Juhiabidest on olemas kõik vajalik alates adaptiivsest kiirushoidikust kuni liiklusmärgi tuvastuseni. Huvitava nüansina kuvab auto juhi ees olevale ekraanile eessõitva sõiduki kuju – olgu selleks siis sõiduauto, veaauto või hoopis mootorratas.
Õnneks on säilinud ka mõned füüsilised nupud, kuid kliima juhtimine ja ka tagaklaasi soojendus käib ikka suurel ekraanil, mis ei ole kõige mugavam lahendus, eriti talvel.
Ka Škoda flirdib moodsa aja trendidega ning pakub salongi öövalgustust, kus siis jalaruumis ning uste servades hämaral ajal hakkab kumama kasutaja poolt valitud toonis värviribake. Võimalik on valida kas üks värvitoon või lausa priisata ja valida kaks tooni, millest üks kumab üleval ja teine all.
Kahes kohas on sisedisaineri mõttearendused metsa poole, seda nii pessimisti kui optimisti vaates. Esimene apsakas on roolitagused labad, milledega saab reguleerida pidurdamise efektiivsust. Meie loogika alusel lisab + märk jõudu juurde ning – märk vähendab pidurdusjõudu, kuid praktikas on asi täpselt vastupidine.
Ja teine disaini aps on tagaistujate soojendusnupud – üks sinine miinusmärk ja teine punane miinusmärk. Ka siin võiks punase miinusmärgi muuta punaseks plussmärgiks – mis siis loogiliselt tähendab juurde 🙂
Ikka see laadimine
Olles juba üle kolme aasta erinevaid elektriautosid sõidutanud, siis on mul tekkinud harjumus pikemaid sõite planeerides kindlasti üle vaadata laadimisvõimalused teekonnal. Selline ettevaatamine tagab muretu sõidu ning välistab üllatused – aku hakkab tühjenema ja koheselt on vajadus laadimispeatuseks. Seega, kui tulla loo algusese juurde tagasi, kus pessimist plaanis esimest laadimispeatust juba Rohukülas, nägi optimisti plaan ette ühte laadimispeatust Käinas, kus saab kasutada 50 kW kiirlaadijat.
Mis saab veel lihtsam olla – auto laadima, reisiseltskonnale lõunasöök Rannu pubis (väga head praed ja veelgi paremad kalapraed) ning sõit jätkub. Ja ometigi, et mitte öelda aga – reede hommikul Käina jõudes selgus tõsiasi, et kiirlaadija – see Hiiumaaa ainus, on rivist väljas ning alternatiiviks ongi Rannu pubi ees olev 11 kW laadija. Tunnike lõunat ja selle ajaga sai ENYAQ oma akudesse juurde sõiduulatust 51 km. Meie ootused olid ikkagi kõvasti suuremad – 50 kW laadijaga oleks saanud akud juurde 5km/ minutis elik 300 kilomeetrit lõunapausiga.
Huvipärast sai veel katsetatud ka tavalist kodulaadimist – autoga kaasas olev laadimisjuhe seinakontakti ja pilk ekraanile. Ka nii saab aku särtsu juurde, kuid kiirusega vaid 5 km/h. Siinkohal minu kummardus Škoda disaineritele ja copywriterile, kes on laadimise info tavainimesele inimkeelde tõlkinud – ekraanil on selgelt kirjas, mitu kilomeetrit minutis või tunnis autoaku vastu võtab.
Teine pikem laadimine toimus Kärdla piiril, mis kestis veidi üle kahe tunni. Ja reisiseltskond nautis pikka lõunasööki Rannapaargu restoranis. Ning lõunasöögilauas kostus ka selle reisi parim kild pessimisti poolt: Seltskond – ärgem kiirustagem toiduga ja naudime seda, sest iga minutiga, mis me kauem sööme, saab meie Škoda rohkem särtsu juurde 🙂
Ah jaa – veel üks küsimus suurele ringile – miks KÕIK elektriautode laadijad asuvad lageda taeva all, avatud nii vihmale kui lörtsile? Ja fossiilkütuse tankimiseks on suurtes tanklakettides kõik tankimiskohad katuse all? Pakun ka vastamiseks kolm varianti: Elektriauto kasutaja on tervem ja sprotlikum; Elektriautos on pidevalt külm ja kasutajal ei ole vahet, kas laadimine on katuse või lageda taeva all; Planeerijad ei kasuta elektriautot ja seetõttu on neil ükskõik, kas on katus või mitte.
Õnneks on ka elektrilisel Škodal vihmavari ukse sees olemas ja alati abiks laadimisjuhtme ühendamiseks.
Kokkuvõte
Škoda ENYAQ on väga vaikne ja mugav reisiauto, mis mahutab muretult nelja inimese reisivarustuse ja ruumi jääb veel ülegi. Salongis tunnevad kõik reisijad end mugavalt ning tagaistujatel on jalaruum lausa hiiglaslik. Kel rohkem sõite linnas ning lähiümbruses, saab väga hästi hakkama mudeliga ENYAQ 60, kes plaanib rohkem sõite maa ja linna vahel, siis neile soovitan ENYAQ 80 mudelit.
Ja ka meie pessimist Lembit muutus reisi lõpuks optimistiks, kui sai teada, et kulu kütusele 559 kilomeetri läbimisel oli vaid 20 eurot. Lembitu kiire peast arvutus fossiilkütusega andis tulemuseks 67 eurot. Rahaline kokkuhoid kolme kordne, pluss väiksem CO2 jälg maailma vaates.
Testauto andis sõiduks Škoda Laagri esindus.
