Ettevõtlus
4 min lugemine
Novembri lõpus Eestit külastanud Oracle’i pilveteenuste strateegiline juht Hassan Ajan ütles Digitargale antud intervjuus, et tehisintellekt muudab lähiaastatel meie eluviisi ning selle rakendamine aitaks säästa hulga inimelusid.
Mida AI (artificial intelligence) ehk tehisintellekti all õigupoolest mõistetakse?
Tehisintellektil on tegelikult päris palju erinevaid definitsioone, kuid väga lihtsalt öeldes: AI või tehisintellekti mõte on panna masinad ja arvutid tegutsema või täitma erinevaid ülesandeid nii, nagu seda teevad inimesed. Ehk eesmärk on jäljendada inimese intellekti. Seetõttu loomegi arvutitele neid samu oskusi, mida kasutavad inimesed, sh oskust näha, kuulda ja ka mõelda. See omakorda võimaldab arvutitel ja masinatel kindlates situatsioonides otsuseid langetada, kasutades selleks kaameraid, mikrofone, pilte jne.
Telia kasutab Eestiski nn jutu- või vestlusroboti lahendust, mis aitab meie klienditoel klientidega suhelda. Kas säärased juturobotid liigituvad samuti tehisintellekti alla?
Jah, chatbot (juturobot) on hea näide. Tehisintellekti puhul saame rääkida erinevatest kategooriatest, millest üks on masinõpe. Võibki öelda, et chatbotid on seotud masinõppe valdkonnaga. Üks osa masinõppest on seotud sellise terminiga nagu NLP (natural language processing) ehk keeletöötlustehnoloogiaga, mis aitab arvutil aru saada semantikast. Vestlusrobotid paigutuvadki sellesse kategooriasse, sest kui näiteks inimene kirjutab midagi chatbotile, peab viimane aru saama, mida inimene oma pöördumisega mõtleb ning kuidas sellele pöördumisele õigesti vastata. Siin tulebki tehisintellekt mängu.
Kuidas üldse inimesed täna tehisintellekti ja selle arendamisse suhtuvad?
Kui jälgida uudiseid sel teemal, siis tihtipeale räägivad pealkirjad terminaatori-laadsetest ohtudest. Millest aga tavaliselt ei räägita, on tehisintellektiga seotud algoritmid, mida erinevad masinad erinevate probleemide lahendamiseks kasutavad, kuna need teemad pole nii huvitavad ning on oma sisult ka keerukamad. Kindel on see, et kogu tehisintellekti arendamine muutub järjest laiemaks ja kiiremaks ning sellega koos kasvab ka inimeste teadlikkus.
Millist mõju avaldavad tehisintellekti arengule ja levikule teised täna fookuses olevad tehnoloogiad nagu IoT (asjade internet) ning 5G?
Tehisintellekt põhineb erinevate andmete kasutamisel. Mida rohkem ja mida täpsemad need andmed on, seda enam saab nende põhjal erinevaid otsuseid langetada. Näiteks tööstuses saab masinatelt koguda väga erinevat infot tootmisprotsesside kohta ning need samad andmed võimaldavad teha ennetavaid otsuseid, olgu selleks siis hooldustööde planeerimine või võimalike rikete ennetamine. 5G ja IoT muudavad kõik sellised protsessid veelgi tõhusamaks, kuna aitavad infot kiiresti masinate ja tehisintellekti vahel liigutada.
Millised on teie arvates hetke kõige põnevamad ja ägedamad tehisintellektil põhinevad lahendused?
Selliseid lahendusi on kahte eri tüüpi. Esmalt need, millel on reaalne mõju inimelule. Mitmed põnevad arengud on toimumas tervishoius. Hea näide on kopsupõletiku tuvastamine, mida saab teha tehisintellekti abil. Tegelikult üsna lihtne asi, millel on aga suur mõju. Teine väga põnev valdkond on seotud isejuhtivate sõidukitega, mida inimesed reaalselt näevad ja millest palju räägitakse. Isejuhtivate sõidukite areng on muljetavaldav, kuna siin peab arvestama väga paljude erinevate faktoritega, olgu selleks siis ümbritsev keskkond või inimesed. Liiklusõnnetustes hukub igal aastal surma üle miljoni inimese ning vigastada saavad kümned miljonid. Seega on isesõitvatel autodel ohutuse ja inimelude säästmise seisukohast tohutu mõju.
Kuidas tehisintellekt lähiaastail meie tulevikku mõjutab?
Mitmed eksperdid on seda meelt, et tehisintellekt mõjutab inimeste elu umbes sama palju, nagu seda tegi tööstusrevolutsioon. Tehisintellekt – loomulikult koos mitmete teiste tehnoloogiatega – hakkab mõjutama nii meie tööd kui ka paljusid teisi tegevusi ning loodetavasti paremuse suunas.
Filmis „Terminaator“ püüdis tehisintellekt inimkonda hävitada. Kas selline tehnoloogia võib siiski inimestele ka ohtlik olla?
Ma arvan, et lõppkokkuvõttes on asi andmetes ning nende kasutamises. Probleemid võivad tekkida siis, kui masinatele antakse kätte n-ö halvad andmed, mille pealt otsuseid langetada. Õigete andmete puhul võivad protsessid olla aga palju efektiivsemad ja õiglasemad. Toon siin isikliku näite. Reisin tööalaselt päris palju ning tihtipeale tuleb mul esitada tolliprotseduurideks oma pass, mida siis kontrollitakse ja templitega täiendatakse. Olen tähele pannud, et nendes lennujaamades, kus kontrolli teostab masin, toimub kogu protsess palju kiiremini, kuna lähtutakse ainult faktidest.
Hassan Ajan osales novembri lõpus Telia ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt korraldatud konverentsil, kus esines tehisintellekti-teemalise ettekandega.
