Tark töö
2 min lugemine
Telia Meetupi raames toimus vestlusring, mis keskendus üha enam Eestis kõneainet tekitavale teemale – majasisene IT oskusteabe ja lahenduste sisse ostmine ning nende eelised ja puudused.
Autor: Heikko Kallaste, Telia äriarendusjuht
Üha enam globaliseeruvas maailmas tekib ettevõtetel järjest rohkem valikuid. Kas hoida andmeid oma kontoris ning loota, et ehk andmed on siiski piisavalt hästi kaitstud või hoopis viia andmed pilve, kuid milliste riskidega tuleb sel juhul arvestada? Kas hoida palgal oma IT inimesi ja leppida sellega, et aeg-ajalt tuleb uusi tegijaid tööturult otsida või hoopis leida mõni sobiv teenusepakkuja?
Paneeldiskussioonis osalesid Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) juht Margus Arm ning AS Eesti Gaas IT juht Ain Rasva, modereeris Telia Eesti ärikliendiüksuse direktor Holger Haljand.
Margus Arm näeb TEHIKut selgelt IT-ettevõttena, mis vastutab kogu Sotsiaalministeeriumi IT-lahenduste (sh terviseinfosüsteemid, sotsiaaltoetuste infosüsteemid ja tööelu infosüsteemid) arendamise ja haldamise eest ning pakub ka töökohateenust. Nende alla kuulub täna 1600 arvutitöökohta ning toimetatakse kokku 200 inimesega. TEHIKu IT-halduse osakond on Eesti mõistes suur ja koosneb 70-st inimesest.
Ain Rasva sõnul töötab Eesti Gaasi kontsernis kokku 240 inimest, kellest 65 töötab Eesti Gaasis. Kontserni kuulub lisaks tosin tütarettevõtet Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Poolas. Eesti Gaasi IT-meeskonda kuulub kokku 6 inimest ning see on võrreldes varasema ajaga isegi mõnevõrra kasvanud.
Mida anda majast välja ja mida teha ise?
Peale kahe serveri amortisatsiooniaja saabumist loobus Eesti Gaas oma serveriruumist ˇning serverid otsustati kolida Teliasse. Varasemalt hoiti kõiki asju kahel füüsilisel serveril, kus peal töötas suur hulk virtuaalseid servereid. Tänaseks ollakse kasutusele võetud ka Microsoft 365 pilvelahendused, mida Ain Rasva meenutab kui parajat väljakutset, kuid töötajad on tänaseks juba uuendusega ära harjunud. Kokkuvõttes loeb ta pilvelahendustele üleminekut igati õnnestunuks ning ettevõtte äripool kolimist sisuliselt ei tajunudki.
Oma serveriruumi üleval pidamine oli ka kompetentsi vaates keeruline, kuid ka pilveteenuste tulekuga olid seotud teatud väljakutsed. Kuigi töötajaskond on pealtnäha väike, on ettevõtte töös piisavalt keerukust – tuhanded arved, mis sisse tulevad, keeruline gaasi- ja elektrivõrk, tunnipõhine arvutamine ning 1500 km torusid maa all. IT-s hakatigi pihta andmete korrastamisest ning lõpuks kujunes sellest 2-aastane projekt.
Eesti Gaas otsustas arenduse ja süsteemi omaniku oma majja jätta. Ain Rasva sõnul on need ärikriitilised asjad ning ei ole alati seda usku või usaldust, et ajakriitilised asjad lahendataks teenusepakkuja juures sama kiirusega nagu oma inimestega.
TEHIK on usaldanud partnerite kätte nii palju kui seadus seda täna lubab. Terviseandmete majast välja andmist Margus Arm aga õigeks ei pea ning seda ei luba ka seadusandlus. Koodikirjutamist nt ostetakse teenusena sisse. Arhitektuuri ja tootejuhtimist nii lihtsalt aga sisse osta ei saa ning seda tehakse ikkagi ise. Võrgu puhul kasutatakse üldjuhul riigivõrgu teenust, aga teatud ühendused on ka erasektorist sisse ostetud. Enamus serverid on enda majutada ja hallata, samas on suund ka riigipilve kasutuse poole. On ka mõni lahendus, kus ostetakse teenust sisse Teliast.
Küsimusele, miks TEHIK serverid ja võrgu maja sisse otsustasid jätta, vastas Margus Arm, et nende jaoks on oluline teada, kus andmed on, kes nendele ligi pääseb ning et andmed ei liiguks riigist välja. Holger Haljand kinnitas, et ka Telia puhul võib klient kindel olla, et andmeid hoitakse vaid Eestis.
Kas valida üks partner või neid võib olla ka mitu?
Margus Armi sõnul on neil täna vaid üks halduspartner – Telia Eesti, kelle puhul toob ta välja just partneri reageerimiskiiruse ning ollakse ajapikku saavutanud kindluse, et kui ka tuleb kiire asi sisse, siis sellele reageerimine ning lahenduse leidmine on partneri poolt samuti kiired.
Eesti Gaas on võtnud kõrvale ka teise partneri. Ain Rasva sõnul on nad vastutuse väga selgelt ära jaganud ning kui on nt probleem rakendusega, siis pöördutaksegi arenduspartneri mitte haldaja poole.
Publikust tuli kommentaar, et ühe teenusepakkujaga ennast sidudes tekib sageli hirm, et mis võib juhtuda partnersuhtest väljudes. Margus Armi hinnangul peab loomulikult ennast partneriga sidudes paika panema ka exit-plan’i, sest ennast kuhugi lukku panna ei tohi. Avalikus sektoris takistab sellise olukorra tekkimist ka riigihangete nõue, kus iga teatud aja tagant võib tekkida reaalne olukord, kus tuleb liikuda uue ehk hanke võitnud partneri juurde.
Holger Haljand lisas, et Telia kogemuse põhjal, infrastruktuuri vaates ei ole see kindlasti suur probleem, aga just arenduspartneri valikul tuleks see kindlasti hoolega läbi mõelda.
Tööjõupuudus IT sektoris jätkuvalt aktuaalne
Margus Arm tõi välja, et Eestis on hetkel 250 IT töökohta riigisektoris katmata. Alati ei ole küsimus isegi mitte rahas, Euroopas on selle jaoks toetusfondid olemas jms, aga puudu on inimesi, kes neid kohti täidaks ning on karm konkurents erasektoriga ja idufirmadega.
Publikust tuli küsimus, et kui inimesi on puudu, siis kuidas neid, kes olemas on, paremini hoida, et need viimasedki laiali ei jookseks. Holger Haljand lõpetas diskussiooni nentides, et küsimus taandubki päeva lõpuks kompetentsile ja sellele, kuidas seda hoida ning see on ka koht, kus teenusepakkuja saab sageli pakkuda paremat stabiilsust ja kvaliteeti.
Selge on see, et ei ole ühte õiget viisi, kuidas ettevõtte IT-d korraldada ja kõik sõltub konkreetse ettevõtte vajadustest, suurusest, spetsiifikast ja paljudest muudest faktoritest, kuid viimaste aastate praktika näitab, et üha enam kaastakse IT-s partnereid, kes annavad endast parima, et vajalikke kompetentse ühte kohta kokku koondada ja neid pidevalt arendada. Spetsialiseerumine ja konsolideerumine tõstab kvaliteeti ning annab ettevõtetele võimaluse tegeleda rohkem oma põhitegevusega.
