Viimastel aastatel on maailma raputanud väga erinevad kriisid ja sündmused, mis on olulisel määral muutnud meie kõigi igapäevaelu. Samas on olnud just tehnoloogial ja digitaliseerimisel järjest suurem roll selle juures, et aidata ühiskonnal ka keerulisematel aegadel toime tulla.

 

Avaldame 24.01.2023 “Postimehes” ilmunud  Telia juhatuse esimehe Holger Haljandi arvamusartikli

Kui mõelda korra tagasi 2020. aasta peale, mil meid tabas koroonaviirus ning suur osa maailmast pandi lukku, aitas just tehnoloogia meil enam-vähem normaalselt oma eluga edasi minna. Ei kujutagi hästi ette, mis saanuks siis, kui meil poleks olnud tol hetkel kõiki neid korralikult töötavaid võrke ja IT-lahendusi, mis võimaldasid füüsilist maailma tabanud kriisi ajal toetuda digitaalsele maailmale.

Oleme täna natuke sarnasest olukorras: maailmas on palju ebakindlust ning seisame üheaegselt silmitsi nii julgeoleku- kui energiakriisiga. Takkapihta veel peadpööritav inflatsioon. Samas usun, et nii nagu muudab iga kriis meid inimestena tugevamaks ja kogenumaks, loob keerulisem aeg juurde ka uusi ja nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavaid meil erinevate väljakutsetega paremini toime tulla.

Toon siinkohal välja neli suunda ja võimalikku trendi, millega puutume tehnoloogia vallas tihedamalt kokku nii sel kui järgnevatel aastatel.

5G tehnoloogia kiire areng ja hoogne digitaliseerimine

Oleme teinud Eesti telekommunikatsioonisektoris iga kümne aasta tagant uue tehnoloogilise arenguhüppe. Just praegu on käes järjekordse hüppe aeg 5G tehnoloogia kasutusele võtmise näol. Kuigi hetkel me veel ei näe kogu seda potentsiaali, mida 5G meile pakkuda suudab, ei jää need muutused tulemata.

Midagi sarnast juhtus ka aastatel 2005-2007, mil maailmas arendati hoogsalt 3G võrke. Ka siis ei osanud keegi ette näha seda, kuidas 2007. aastal turule jõudnud iPhone muudab jäädavalt nii mobiiltelefonide turgu (kaks aastakümmet turgu valitsenud Nokia taandus marginaalseks tegijaks) kui ka kõike seda, mida üldse on võimalik mobiiltelefoniga teha.

Kuigi Eestit ootab tänavu ees kiire 5G võrkude areng, leiab aset veel üks oluline sündmus, mis puudutab siinset mobiilsideturgu laiemalt. Nimelt sulgeb Telia 2023. aasta lõpuks oma 3G võrgu, et teha ruumi just uuematele, võimekamatele ja kvaliteetsematele tehnoloogiatele. See on oluline samm ka olemasolevate ressursside mõistliku kasutamise vaates – nimelt saab 3G-st vabanevaid raadiosagedusi kasutada 4G ja 5G võrkude edasisel arendamisel, mis on võrreldes 3G-ga ka energiasäästlikumad.

Aastal 2023 jätkub ka juba varem alguse saanud hoogne digitaliseerimine ja erinevate protsesside automatiseerimine, kuna ettevõtete jaoks on need peamised võimalused efektiivsuse aga ka uute ärivõimaluste saavutamiseks.

Mobiilside, satelliitside ja tehisintellekt

Päris palju põnevat on toimumas tehisintellekti ehk AI (Artificial Intelligence) arengus, mis muutub järjest nutikamaks, võimekamaks ning mis seal salata – inimesega sarnasemaks.  Väga hea näide on eelmise aasta lõpus tavakasutajateni jõudnud chatbot nimega ChatGPT, mis on paljudes kasutajates tekitanud juba „vau“ efekti. ChatGPT käest saab küsida erinevates keeltes – sh eesti keeles – suvalisi küsimusi, millele tehisintellekt vastab sisukate ja loogiliste lausetega. Nii suudab kõnealune tehisintellektil baseeruv platvorm genereerida loetud sekunditega väga sisukaid tekste, mis esmapilgul jätavad mulje, nagu oleks need koostatud inimese poolt.

Tehnoloogia arengu vaates on tegu kindlasti põneva ajaga, kuna vaikselt hakkab hägustuma see piir, kus saab selgelt vahet teha inim- ja masinloomingul. Teisest küljest kerkivad aga üles uued murekohad, mille tuules on vaja ilmselt üle vaadata edasised mängureeglid. Näiteks on see sama ChatGPT tekitanud juba USA koolides omajagu probleeme, kuna õpilased ja tudengid kasutavad tehisintellekti pakutavat nutikust oma koolitööde koostamiseks.

Teise teemana on nii sel kui järgnevatel aastatel huvitav jälgida, milliseid tulemusi annavad koostöömudelid, mis püüavad omavahel põimida mobiilsidet ja satelliitsidet. Ehk kuidas näiteks Apple oma nutitelefonides satelliitside võimekust kasutusele võtab või kuhu viib välja Elon Muski loodud Starlinki koostöö mobiilioperaatoritega. Isegi kui 2023. aastal nende koostöömudelite raames veel suurt läbimurret ei tule, saab tegu olema ilmselt lähiaastate ühe põnevama trendiga. Seega ei saa välistada, et ühel hetkel kasutame nutitelefone, mis võivad sõltuvalt asukohast saada internetiühenduse nii mobiilsidevõrgust kui ka kosmosesse lennutatud satelliitidelt.

Küberturvalisuse kasvav roll

Kui veel viis aastat tagasi oli tavalise inimese jaoks peamiseks küberohuks mõni arvutiviirus või pahavara, mille puhul sai riske maandada korraliku viirusetõrjega, on tänaseks see pilt oluliselt muutunud.

Erinevaid kriise ning sellega kaasnevat ebakindlust kasutavad igal võimalusel ära petturid ja küberkurjategijad, kes ei kohku tagasi ühegi kuritegeliku skeemi ees. Terve eelmise aasta jooksul saime näha ja kuulda lõpututest petuskeemidest, millega üritati inimestelt välja petta nii pangakontode paroole kui raha.

Ettevõtete vaates oli läinud aastal üheks peamiseks märksõnaks teenustõkestusrünnakute (DDoS) osakaalu oluline kasv. Sageli saatsid need rünnakud poliitilisi otsuseid ning -samme. Näiteks Soome ja  Rootsi suunal tõi otsus ühineda NATO-ga kaasa massiivse rünnakute laine, samamoodi kasvas küberkuritegevus vastusena otsustele teisaldada Narvast tank, sulgeda Vene telekanalid jpm.

Küberrünnakud eraisikute ja ettevõtete vastu muutuvad järjest automatiseeritumaks ja keerukamaks, samal ajal seab kiire digitaliseerumine küberturvalisusele järjest uusi nõudmisi, sest küberohtude arv ja keerukus ajas üha kasvavad. Võime öelda, et 2022 said targemaks nii ründajad kui kaitsjad – küberkuritegevus arenes paraku jõudsalt edasi, kuid samas suutsime sellega ka järjest paremini toime tulla ning rünnakuid edukalt tõrjuda. Saime väärtuslikke õppetunde, mida aluseks võttes saame tänavu kaitsevõimet tugevdada ja edasi arendada.

2023. aastal näeme paraku sama trendi jätkumist – kurjategijad lihvivad ja mitmekesistavad oma tööriistakasti ning poliitiliselt ebastabiilne olukord ja seotud sammud mõjutavad kahtlemata rünnakute intensiivsust ka edaspidi.

Keskkonnahoid ja kestlikud lahendused

Terves maailmas muutub järjest aktuaalsemaks see, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge, olgu see siis füüsiline või digitaalne. Nii sel kui järgnevatel aastatel näeme tehnoloogiasektoris kindlasti omajagu tegevusi ja initsiatiive, mis on kantud just keskkonnahoiu teemadest.

Näiteks Telia pöörab järjest rohkem tähelepanu sellele, et seadmed, mida oma klientidele pakume, oleks võimalikult kõrge kvaliteedi ja pika elueaga ning taaskasutatavad.  Sama kehtib teenuste kohta – nii meie enda tegevuse kui meie teenuste kasutamise jalajälg peab olema võimalikult väike. Samuti kerkib mobiilsidefirmade puhul üha enam päevakorda näiteks mobiilimastide varustamine taastuvenergia lahendustega, mis aitab ühelt poolt optimeerida energiakulusid, teisalt aga panustada ise rohelise energia tootmisesse taastuvatest allikatest.

Kokkuvõtteks elame suurte muutuste ajal ja see ainult kiireneb. Kindel on see, et tehnoloogia areng ja kõiksugu muutused meie ümber avavad uusi võimalusi ja kiirendavad ettevõtluse innovatsiooni, läbi mille tekib uut väärtust ühiskonnale tervikuna. Meie planeedi heaolu muutub aina olulisemaks suunaandjaks ja digitaalne maailm muutub aina püsivamaks elu- ja ärikeskkonnaks. Praegu on aeg tugevdada Eesti digitaalset vundamenti, et tuleviku maailmas turvaliselt ja looduskeskkonda hoidvalt edukas olla.

 

Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.