5G
2 min lugemine
Juuli keskel omandas Telia sageduslubade enampakkumisel krõbeda hinnaga 5G litsentsi. Telia tehnoloogiajuht Andre Visse räägib intervjuus, milliseid uusi võimalusi viienda põlvkonna mobiilside inimestele pakub ja miks läks sageduslubade oksjonil nii, et Tele2-l õnnestus omandada luba alghinnaga ja konkurentidest mitu korda odavamalt.
Digitark avaldab 8. augustil 2022 ajalehes Postimees ilmunud intervjuu Telia tehnoloogiajuhi Andre Vissega. Intervjuu viis läbi Postimehe ajakirjanik Erkki Erilaid.
Mille poolest on 5G-sidetehnoloogia neljandast generatsioonist parem?
Esimese generatsiooni tehnoloogia lubas ainult mobiilikõnesid ja sedagi analoogside põhimõttel. Kui 2G tõi digitaalside ning lühisõnumite saatmise ja primitiivse andmeside võimaluse, siis 3G-võrk võimaldas juba ka kvaliteetsemat andmesidet. 4G-tehnoloogia võimaldas juba kiiremat andmesidet, sh ka mobiilikõne liikumist andmeside kanalisse (VoLTE) ning lõi eeldused mobiilsete rakenduste revolutsiooniks ja äpipoodide levikuks.
5G standard on välja töötatud lahendamaks nelja peamist globaalsest trendist ning olemasolevate tehnoloogiate piirangutest tulenevat probleemi: mobiilse andmeside plahvatuslik kasv, ühendust vajavate seadmete (asjade internet) hüppeline kasv, kõrgemad ootused teenuse garanteeritud toimivusele ja turvalisusele ning energia kokkuhoiu vajadus tänapäevastes sidevõrkudes. Kõik need probleemid on tänases maailmas selgelt tajutavad ning seetõttu on 5G-võrkude kiire areng ka ülimalt oluline. Erakliendi vaatest Eestis, kus praegu juba on mobiilne 4G-internet maailma kontekstis väga hea kvaliteediga ja korralike allalaadimiskiirustega, 5G turule tulemine revolutsioonilist arengut ei too, kuid allalaadimiskiirused tõusevad heades levitingimustes 500 Mbit/s kuni 1 ja enam Gbit/s, mis on umbes kümme korda eelmisest põlvkonnast kiirem. Samuti võimaldab täiendava sagedusressursi kasutuselevõtt pakkuda enamatele klientidele kiiremaid koduinterneti ühendusi üle õhu.
Äriklientidele annab uus põlvkond senisest palju laiemad võimalused oma protsesside automatiseerimiseks. Võrgus saab liigutada kiiresti märksa suuremaid andmemahte madalama hilistumise ajaga ning garanteeritud kvaliteediga.
Mis imeasi see asjade internet õigupoolest on?
Kõik need seadmed, mis on otse internetti ühendatud ja suhtlevad läbi sidevõrgu, moodustavad asjade interneti. Näiteks kodudes juba on internetiühendusega pesumasinad, robottolmuimejad ja muruniidukid, külmkapid, valveseadmed ja mis kõik veel, autodest ja tarkadest taristutest rääkimata, ning neid mitmesuguseid ühendatud asju ning sensoreid tekib pidevalt juurde. Kuigi andemahud, mida kodumasinad genereerivad, pole kuigi suured, on neid väga palju ning tiheasustusaladel tekib neid ühele ruutkilomeetrile tuhandetes pidevalt juurde. Seetõttu ei suuda vanad tehnoloogiad enam sellist mahtu ühendatud seadmeid teenindada. Eriti suur on probleem globaalsetes metropolides, kus korraga suhtleb läbi interneti miljoneid sensoreid, ja ainuke lahendus sellele probleemile on 5G-võrk.
Asjade internet ei ole täna enam midagi revolutsiooniliselt uut, vaid juba aastakümneid toimunud arengu tulemus, kuid iga aastaga tuleb internetti lülituvaid tehnoloogiavidinaid plahvatuslikult juurde.
Mida peab tegema, et hakata 5G-sidetehnoloogiat kasutama?
Kõigepealt muidugi peab olema 5G-võrgutoega seade. Paljud uued telefonimudelid uut generatsiooni juba ka toetavad ja kui on tellitud ka operaatorilt vastav teenusepakett, näiteks meie puhul 20GB või suurema andmemahuga Mobiilse Elu pakett, siis niipea kui jõuate piirkonda, kus täna 5G-võrk juba toimib, saab seal ka kiiret internetti nautida.
Kui ka koduinternet tuleb üle õhu, siis on vaja veenduda, et teie kodupiirkonnas on võimalik liituda Telia 5G-koduinterneti ehk F5G-ga. Seda saab mugavalt kontrollida Telia koduinterneti veebikeskkonnas, sisestades oma koduse aadressi otsingusse. Koos uue teenuse aktiveerimisega tuleb välja vahetada ka ruuter, kuna vanad ruuterid ei toeta 5G-standardit ja sagedusi.
Kuigi andemahud, mida kodumasinad genereerivad, pole kuigi suured, on neid väga palju ning tiheasustusaladel tekib neid ühele ruutkilomeetrile tuhandetes pidevalt juurde. Seetõttu ei suuda vanad tehnoloogiad enam sellist mahtu ühendatud seadmeid teenindada.
Millist kasu saab 5G-internetist ärisektor?
Äriklientidele annab 5G hüppeliselt parema võimaluse oma tegevuse automatiseerimiseks ja robotiseerimiseks. Uue hoo võiksid sisse saada mitmesugused pilvepõhised lahendused ja teenused, tark mobiilsus ehk lahendused tööstuse, linnade ja liikluse jaoks, meedia ja meelelahutus, tervishoid, logistika jpt.
Samuti tekib ettevõtetel võimalus luua 5G-privaatvõrke, mis toimivad operaatori võrgust eraldiseisvalt, kuid võivad omakorda olla ka operaatori võrguga ühendatud. Neid võimalusi võib vaja minna näiteks tööstussektoris, kus kasutatakse palju automaatikat või masinate robotiseeritud juhtimist. Samuti ohtlike ja tervist kahjustavate tööde tegemisel, kus on võimalik inimene asendada kaugelt opereeritavate droonide või sõidukitega.
Samas ei tähenda 5G-privaatvõrgud WiFi lõppu, sest lokaalsete võrkude puhul on 5G-tehnoloogia tavakasutuse jaoks liialt kulukas. Sinna, kus meil on hädasti vaja aga stabiilsemat, garanteeritud kvaliteediga, turvalist üle õhu levivat internetti, sobib WiFi asemel privaatne 5G-võrk imehästi.
5G annab tõepoolest esmalt suurema efekti ettevõtetele, kuid läbi nende jõuab uue generatsiooni kasu eri toodete või teenuste kaudu tavatarbijani.
Kuidas suhtute sellesse, et kui esimese 5G sagedusloa enampakkumise võitis Elisa 7,2 miljoni euroga ning teise teie firma Telia, kes pakkus loa eest 8,5 miljonit eurot, siis kolmanda sai Tele 2 kätte sisuliselt poolmuidu ehk alghinnaga, mis jäi alla 1,6 miljoni euro? Kas kolmest kesksagedusloast Eestile piisab?
Paraku seekord oli oksjoniformaat selline ning seda, et üks luba müüdi mitu korda odavamalt, me kahjuks ette ennustada ei osanud. Kõik kolm sagedusluba oleks tulnud oksjonile panna samal ajal, mis oleks ilmselt välistanud niivõrd ebavõrdse tulemuse.
See, et Leedu Bitė Lietuva pakkumist viimasel oksjonil ei esitagi, tuli meile üllatusena. Kuna kolmele loale konkureeris neli soovijat ja kahele esimesele toimus ka kõva võistupakkumine, siis näib, et konkurents on meie valdkonnas väga tugev.
Oksjonitel olnud kolm sagedusblokki on oma võimalustelt küll sarnased, kuid siiski oli operaatorite vaates ka teatud eelistusi, näiteks selles osas, milliseid seadmeid nad võrgu rajamisel kasutavad. Telia soovis tehnoloogilistel põhjustel endale just teist sagedusluba, mille me ka võitsime. Järgmisel madalsageduse 700 MHz oksjonil on plaanis paralleelne formaat, mis minu nägemuses võiks tagada võrdsema tulemuse.
Hetkel saab Telia 5G-teenust kasutada juba üle kolmandiku Eesti populatsioonist, meil on üle 200 tugijaama, kus me uue põlvkonna teenuseid pakume.
Kolm sagedusluba on Eesti jaoks optimaalne, et operaatorid saaksid luua võimalikult kvaliteetse võrgu. Seda 400 megahertsi laiust sagedusriba, mis jaotamisele läks, ei oleks Venemaa naabrusest tulenevaid piiranguid ja kvaliteeti silmas pidades olnud mõttekas enamateks tükkideks jagada. Eestiga sarnaselt toimis näiteks ka Soome, mis on üks maailma kiireima 5G arenguga riike.
Räägitakse, et Eesti on oma viienda põlvkonna arendamisel sabas sörkija, miks see nii on?
Kahetsusväärselt oleme tõepoolest mitmetest riikidest maha jäänud. Telia avas küll esimese võrgu juba pooltest aastat tagasi, kuid seda juba kasutuses olevatel ehk nn 4G-sagedustel. Nii oli teatud piirkondades õhk internetiliiklusest paks ning mahuressurss lõppes lihtsalt otsa, mistõttu ei toonud 5G ka nendes piirkondades olulist kvaliteedihüpet.
Uusi sagedusi jaotati meil paljudest Euroopa riikidest hiljem ja siit tulenebki meie mahajäämus. Euroopas on neid riike, kes pole seni veel 5G-le mõeldud sagedusplokke välja jaganud, jäänud alles vaid mõned üksikud. Kogu maailmas on tänaseks juba 737 miljonit 5G-klienti 72 riigis. Mitmetes riikides katavad 5G-võrgud juba enam kui 90 protsenti rahvastikust ja territooriumist ning andmemahud 5G-võrkudes ületavad LTE (4G) võrkude koormusi enam kui kolm korda.
Meie mahajäämust peaks vähendama eeldatavasti sügisel toimuv madalsageduse 700 MHz oksjon ning hiljem kõrgsagedusplokkide (24–26GHz) oksjon.
Millised võimalused lisanduvad uute sageduslubade jaotamisega ning kas 5G-võrk levib Eestis kõikjale?
Kui kesksagedus võimaldab kvaliteetset andmesidet kuni viie kilomeetri kaugusele, siis madalsagedus levib kümne kilomeetri taha ja annab parema sidekvaliteedi hõreasustatud piirkondades, kus praegu on internetilevikuga suured probleemid. Igasse talusse valguskaabli vedamine on ebaotstarbekalt kallis ja seal annaks just madalsagedus piisava internetivõimekuse.
Samas ei jõua ka madalsagedus siiski sajaprotsendiliselt igale poole, sest kuppelmaastik või suurem metsamassiiv jääb signaali segama. Meil on ka problemaatiline naaber Venemaa ning seetõttu on praegu võimatu rajada teatud sagedustel võrke piiriäärsetel aladel. Täna Eestil koordinatsioonilepingud 5G-sageduste osas Venemaa regulaatoritega puuduvad ehk olukord on sarnane meie piirileppega.
Telial saab 5G-levi katvus olema sarnane tänase 4G-levialaga ehk üle 99 protsendi ja seda tänu just madalsagedusele. Küll aga ei maksa oodata madalsagedustel 1 Gbit/s internetikiirust vaid pigem jääb see sarnaseks 4G-kiirustega ehk allalaadimiskiirus peaks jääma 20–50 Mbit/s kanti. Sellest peaks erakliendile praegu piisama, kuid võib-olla tulevikus enam mitte ning arenemisruumi on veel küllaga. Samuti tähendab see, et madalsagedustel pakutav 5G ei ole võrdväärne alternatiiv valguskaabli ühendusele, mida tihti ekslikult arvatakse.
Hetkel saab Telia 5G-teenust kasutada juba üle kolmandiku Eesti populatsioonist, meil on üle 200 tugijaama, kus me uue põlvkonna teenuseid pakume. 5G-seadmetega tarbijaid on meil üle 100 000, vastava paketi on esialgu valinud endale siiski märksa vähem inimesi, kuid kuna katvus tänu uutele sagedustele järjest paraneb, siis hakkab see arv kiiresti kasvama.
Millal tuleb 6G?
Kuuenda põlvkonna arendamise puhul räägitakse kuni terabitini sekundis ulatuvatest andmeside kiirustest ehk ligi 1000 korda suurematest kiirustest kui praegu. 6G-standardi väljatöötamine on hetkel veel alles algusjärgus, kuid vaadates ajaloolist mobiilside tehnoloogia arengu tsüklit, siis võib ennustada, et 6G turule tulek jääb 2030. aasta kanti.
Mobiilside eelmised põlvkonnad
1G-tehnoloogia võimaldas ainult helistada ja kasutas analoogsidet. Näiteks Eestis oli võrguks 1991. aastal avatud NMT 450.
2G jõudis Eestisse 1993. aastal. Tegu oli digitaalside GSM-võrguga, mis andis kõnedele lisaks lühisõnumi saatmise võimaluse ning tehnoloogia arenedes ka väikese, kuni 236 kbps kiirusega andmeside.
3G-tehnoloogia, mis tuli 2003. aastal, võimaldas juba kvaliteetsemat andmesidet, mille kiirused aasta-aastalt kasvasid ja ulatusid lõpuks ligi 40 Mbit/s.
4G, mis jõudis meile 2010. aastal, andis kiire andmeside ja lisaks sai rohkem kasutajaid üha suuremate andmemahtudega ühes piirkonnas internetis toimetada. Andmeside kiirused kerkisid üle 100 Mbit/s. Toimus rakenduste revolutsioon ja avati äpipoed.
