Telia juht: konkurendi väited ebakvaliteetsest ja kallist internetist ei ole korrektsed ning on ajendatud enda ärihuvidest

#interneti püsiühendus #Telia koduinternet
5 min lugemine

Üks turuosaline väidab, et Eestis pakutav internetiteenus on kallis ning lisaks veel ka ebakvaliteetne. Sellised väited on eksitavad ning ajendatud konkreetse teenusepakkuja ärihuvidest, kirjutab Telia Eesti juhatuse esimees Holger Haljand. 

 

Need on süüdistused ettevõtte poolt, kes ise interneti püsivõrgu arendamisse ei investeeri ega tunne seda valdkonda. Küll aga näib see ettevõte olevat huvitatud enda äri edendamisest konkurente alatasa avalikult halvustades ja regulaatorit survestades.

Ükski teine turuosaline täna niivõrd laiaulatuslikult nagu Telia internetivõrku ei ehita, kuna see on väga kallis tegevus. Eestis on riigipoolsed toetused interneti nn viimase miili ehitamiseks minimaalsed ja seetõttu ehitab Telia kiire interneti võrku ainult oma teenuste müügist saadud raha eest. See tähendab, et ressurss on piiratud ja valime hoolikalt, kuhu oma püsivõrku ehitame, et see jõuaks võimalikult paljude klientideni.

Tänaseks oleme viinud kiire interneti püsiühenduse, millel on võimalik pakkuda vähemalt 100 Mbit/s kiirusega koduinternetti, juba 550 000 Eesti koduni, mis on ca 85% Eesti kodudest. Neid majapidamisi, kuhu jõuab meie optikaühendus, millel saab pakkuda kiirusi kuni 1 Gbit/s, on aga juba üle 400 000.

Telia poolt tehtud mastaapsed internetivõrgu arendused on olnud võimalikud ainult tänu sellele, et investeerime igal aastal Eesti turule suurusjärgus 50 miljonit eurot, millest suur osa läheb just võrguarendustega seotud tegevustesse.

Kuni 100 Mbit/s kiirused on Eestis ühed odavamad Euroopas

Eestis on täna üks enimkasutatud koduinterneti pakette kiirusega kuni 100 Mbit/s, mis katab suure varuga enamuse kasutajate vajadustest. Euroopa digijõudluse ehk DESI (Digital Economy and Society Index) raporti kohaselt on Eestis pakutavad kuni 100 Mbit/s kiirused odavuselt 6. kohal. 1 Gbit/s kiirusega internetiühendus on jällegi mõnevõrra kallim, kuid praktikas puudub selle laiaulatuslikuks kasutuseks tänasel hetkel veel ka vajadus.

Eelpool mainitud hinnakujundus võimaldab loodud võrguressurssi optimaalselt kasutada ja jõuda piiratud investeeringutega maksimaalselt paljude inimesteni, pakkudes hetkel parimat hinna ja kvaliteedi suhet just 100 Mbit/s kiiruse juures, mis tänapäeval on piisav enamikule kasutajatest. Kui pakkuda 1 Gbit/s kiirust madala hinnaga, siis broneeriksime väga suures mahus ressurssi kasutajaile, kes seda tegelikult ei vaja ning jõuaksime oluliselt vähemate klientideni.

Teine võrdlus, millele meie konkurent pidevalt tähelepanu pöörab, on Eesti interneti hind võrrelduna Läti ja Leeduga. Tõsi, mõlemas nimetatud riigis on interneti keskmine hinnatase soodsam kui Eestis, kuid samuti on seda ka mitmed muud teenused ja kaubad. Samas on lähipiirkonnas rida riike, kus hinnatase on märgatavalt kallim.

Teiste riikide hinnakujundust on meil siit Eestist keeruline kommenteerida, kuna pole teada kõik detailid ja nüansid, mis sealseid hindu mõjutavad. Teenuse lõpphinda mõjutavad erinevad parameetrid: kas konkreetne teenus on üleriigiliselt kättesaadav (mitte loetud piirkondades kasutatav), kui suured on ettevõtete investeeringud oma võrkude arendamisse, milliseid tehnoloogiaid kasutatakse, milline on teenuse kvaliteet, üles- ja allalaadimiskiiruste võrdlus, teenuse klienditugi jne.

Samuti puudub täpne ülevaade, kui palju on teistes riikides kasutatud võrkude rajamiseks näiteks riigi või kohalike omavalitsuste abi ja teisi toetusmeetmeid. Kõik see kokku mõjutab ka lõppteenuse hinda.

TTJA on hiljuti põhjalikult analüüsinud praegust interneti püsiühenduse jaeturu konkurentsiolukorda ja leidnud, et iseäranis linnades on konkurents väga aktiivne. Püsivõrgu internetiühendustele pakub edukalt konkurentsi ka mobiilne lairibaühendus. Muu hulgas lõpetas TTJA hiljuti lairiba hulgihinna arvestuse osas kontrollmenetluse ja kinnitas, et Telia poolt rakendatav lairiba hulgiteenuse hinnatase on kulupõhine ja hinnaarvestus korrektne. Samuti on leitud, et Telia hulgihinna baasilt on alternatiivsel efektiivsel operaatoril võimalik soovi korral edukalt Teliaga konkureerida. Seega kokkuvõttes on Tele2 etteheited ebaõiglased ja suunatud eelkõige konkurendi laimamisele.

Eesti probleem pole mitte interneti hinnatase või kvaliteet, vaid napid võimalused ülikiire interneti kasutamiseks maapiirkondades

Eestis internetivõrgu ehitamisel on mure selles, et kui linna- ja tiheasustusega piirkondades toimub konkurentsiolukord suurepäraselt, on maal ja hajaasustusega piirkondades võimalusi vähem. See tuleneb sellest, et sellistes piirkondades on kulud võrkude rajamiseks tunduvalt suuremad. Meie hinnangul on just sellistesse piirkondadesse rohkem vaja riigiabi rahastust.

Just praegu on riigil sobiv aeg teha pikema visiooniga julge otsus paigutada 200-300 miljoni euro ulatuses lisaraha maapiirkondade sidetaristusse. Eesti tegelik probleem side vallas pole mitte interneti hinnatase või kvaliteet, vaid hoopis see, et hajaasustusega turutõrke aladel pole paljudel juhtudel võimalust kasutada ülikiiret internetti ning sinna tuleb võrguühendus riigiabi toel alles luua.

Sellest, kui kulukas on internetivõrgu rajamine, annavad aimu ka mõned faktid. Näiteks viimase riigiabi vooru käigus, kus riik hüvitas nn viimase miili optikavõrgu arenduste puhul 70% kuludest, kujunesid optikaühenduste rendihinnad väga kõrgeks ehk enam kui paarkümmend eurot ühe kliendiühenduse kohta. See on kõnekas fakt, kui kallis on võrgu rajamine ja kui kõrgeks võib kujuneda ühenduse komponentide omahind isegi juhul kui selleks on 70% ulatuses kasutatud riigi tuge. Võrdluseks: Telia poolt pakutava 100 Mbit/s ühenduse erakliendi hind on 27 eurot kuus.

Kokkuvõttes peame konkurendi käitumist, kus enda ärihuvide edendamise eesmärgil survestatakse pidevalt Teliat ja süüdistades ka kohalikku tururegulaatorit (TTJA), sügavalt ebaeetiliseks. Kui üks turuosaline leiab, et internetiühendusi on võimalik Eestis soodsamalt rajada, siis on võimalik alati ka ise püsivõrgu arendamisse investeerima hakata ja eeskuju näidata.