Ettevõtlus
1 min lugemine
Oktoobri lõpus toimus Telia eestvedamisel põnev diskussioon optimaalse ettevõtte IT valdkonna mudeli leidmise teemal, kus osalejatega jagasid oma kogemust BDO Eesti tegevjuht Sulev Luiga ja CV-Online IT-juht Vesse Vesiaid.
Heikko Kallaste, Telia kliendilahenduste müügijuht
BDO Eestit teatakse kui audiitor-, raamatupidamis- ja konsultatsiooniteenuste pakkujat, kelle rahvusvahelisse kliendivõrgustikku kuuluvad ka paljud suured ja nõudlikud ettevõtted. BDO Eesti tegevjuht Sulev Luiga rääkis, et kui veel mõni aeg tagasi toimetas BDO oma IT-ga peaasjalikult majasiseselt, siis tänaseks on olukord täielikult muutunud ja tema roll ja kaasatuse tase IT juhtimisse samuti. “See tähendab aga, et partnereid peab kindlasti hästi valima. Mitme erineva suunaga korraga tegelemine on komplitseeritud, koostöö käimasaamine võib olla raske ja optimeerimine on ajamahukas,“ tõi välja Luiga, kes lisas, et BDO Eesti on tänaseks saanud kokku väikese toimiva tiimi, kus koostöö sujub ladusalt.
CV-Online´i IT-juht Vesse Vesiaid, kes liitus ettevõttega 2016.aastal, rääkis, et tema saabumisel oli kogu IT juba partneri kätte usaldatud ning ta oli ja on ettevõttes ainuke IT inimene.
Kas ettevõttes peab tingimata oma IT-inimene olema?
Vesiaid ütles, et kuniks veel maja sees midagi arendatakse või on kasutusel enda rakendused või tarkvara, seni ei ole tema hinnangul võimalik kogu IT-d siiski outsource’ida. Seejuures nentis ta, et päris oma arendusinimesi tal siiski pole. „Samas ei ole ilmselt igal ettevõttel ka IT-juhti alati vaja, kuid see paneb ettevõtte juhile suurema koormuse, et kõike koordineerida,“ sõnas Vesiaid.
Luiga kommenteeris, et tegevjuhi jaoks on IT arenduse enda kanda võtmine kindlasti paras väljakutse ja ka temal on keeruline seda ette kujutada ilma IT juhita, kes seda koordineeriks. „Suurem võhm läheb selle peale, et hoida juba väljaarendatud asju töös, mitte niivõrd nende loomise peale.“
“Kõige olulisem roll IT vaates ettevõttes polegi enam IT-juhil, kui admistraatoril ega IT-spetsialistil, vaid hoopis IT visionääril ja -strateegil. Vaja on inimest, kes ütleks, mida on tulevikus vaja ja kes oskaks seda n-ö tõlkida ka ettevõtte spetsiifikasse sobivaks ning vajadusel nõustada äriliinide juhte, et parendada lõppkokkuvõttes ka kliendikogemust,“ toonitas Luiga.
Väljakutsed teenuse sisseostmisel
Luiga märkis enda kogemusele tuginedes, et alguses oli inimestel raske muudatusega kohaneda ja keeruline oli näiteks selgeks teha, kuidas suhtlus teenusepakkujaga käib. See aga lahenes ajapikku. “Probleemid pole kunagi lõpuni vaid tehnilised. Kõige suurem takistus on harjumused. Inimesel, kes on millegagi harjunud, on sageli keeruline aru saada, et kui mingi osa tööst suunatakse majast välja, siis muutuvad ka protsessid ja tal tuleb oma harjumuspärast käitumisrutiini muuta. Inimeste harjumused saavad väga suure tõenäosusega komistuskiviks ja seda tihti ka vaatamata ennetavale ja kaasavale kommunikatsioonile,“ rääkis Luiga ning lisas, et nii nagu majas sees on inimeste valimisel vahel keeruline valikut teha, nii on see ka teenusepakkuja puhul. „Rutiinide paika loksutamine võtab aega ja vajab tugevat koostöötahet. Üleöö need asjad ei sünni.“
Vesiaidi sõnul alguses pöörduti tema poole iga IT-alase küsimusega ning seda ei muutnud ka IT sisseostmine, sest mugavam oli ikka tema laua juures käia kui kuhugi helistada. Tõdemus sellest on, et töötajad ei tee täna siiski vahet “patsiga poisil” ja strateegilisel IT-inimesel.
Eritarkvarad – poolt ja vastu
Sulev Luiga sõnul programmide valimisel on inimfaktor väga oluline. Kui valida programm kolme aasta perspektiivis, siis kas tiim on valmis kolme aasta pärast taas uue programmiga algust tegema? Kindlasti mitte, sest mõni on selleks hetkeks õppinud alles selle programmiga tema töö jaoks olulist funktsiooni täitma
Vesse Vesiaid võttis teema väga tabavalt kokku, öeldes, et kui ettevõttel on nii spetsiifiline tarkvara, et sellele on raske leida haldajat, siis peaks selle tarkvara ehk üldse välja vahetama.
Ettevõte peab olema ekspert oma valdkonnas
Iga ettevõte soovib olla oma äris parim tegija ning ekspertsusel on siin kindlasti oluline roll, kuid kas ettevõte peab tingimata olema ekspert ka IT valdkonnas? Kindlasti mitte. Seda kinnitab ka viimaste aastate trend, kus ettevõtted üha sagedamini kasutavad IT korraldamisel partneri abi.
Luiga kommenteeris, et väiksemad tegijad ei ole tingimata halvemad kui suuremad teenusepakkujad nagu Telia, aga nad on lihtsamini halvatavad ja kui nende süsteemid on maas, siis kõik seisab. Samuti on väiksemate puudus ka haavatavus inimressursi aspektist. „Näeme seda piisavalt oma valdkonnas, pakkudes raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning oskame seda eelist hinnata ka oma koostööpartneri puhul.“
Vesse ütles, et ettevõtte kaalukauss langes Telia kasuks ka sel põhjusel, et see on lähemal kui Amazoni või Google´i andmekeskused. GDPRi kohaselt tuleb kliendile öelda, kus server asub ja ka kliendil on kindlam tunne, kui ta teab, kus ettevõtte andmed asuvad. “CV-Online´i põhiline vara on klientide tundlikud isikuandmed ja alati varitseb oht, et pooleteise miljoni inimese isikuandmed mõne sissehäkkimise tõttu lekivad, seega vähem oluline pole ka turvalisuse aspekt.”
Paneeldiskussiooni kokkuvõtteks võib tõmmata paralleeli viimase aja üldise trendiga – üha vähem omatakse asju ning üha rohkem kasutatakse asju vastavalt vajadusele teenusena. Päeva lõpuks ei ole ju ühegi inimese igapäeva vajadus autot omada, vaid jõuda kerge vaevaga ning turvaliselt punktist A punkti B. Nii ei ole ka IT enamuse ettevõtete põhiäri, vaid vahend jõudmaks eesmärgini.
