Klient
3 min lugemine
Kiusamine ei ole ühekordne tüli või arusaamatus. See on korduv ja tahtlik tegevus. Toimugu see reaalses koolikeskkonnas või küberruumis laste vestlusaknas. Kuidas küberkiusu tabada ja mida vanem saab selleks ära teha?
„Kui tavakiusu puhul on selge, kes keda kiusab ning kiusatav saab kiusu eest pageda, on pealtnägijaid ja võimalik, et ka sekkujaid, siis küberkiusaja võib jääda nähtamatuks ning kiusatav olla internetis märklauana sisuliselt kättesaadav iga päev ja iga kell,“ nentis Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool koolitaja ja uuringute koordinaator Kristiina Treial.
Just anonüümsus on sageli Treiali sõnul see, mis kiusajat kiusama ja suurematele „tegudele“ julgustab. „Tõsi, enamikel juhtudest tunneb ohver küberkiusajat, sest sageli on küberkius reaalse elu kiusu jätk, kuid see on internetis täiskasvanute eest paremini varjatud. Võibolla loeb on tunne, et internetis on kõik lubatud,“ selgitas Treial.
Ta tõi esile, et õrritamine ei ole kiusamine. Näiteks ei ole kiusamine sõprade postitatud üheselt mõistetavad fotod ja lõõpimine sünnipäevalapsest. Kui aga postitatakse või levitatakse fotosid, mis on tehtud salaja või mida on tuunitud pahatahtlikult, siis on tegemist küberkiusamisega.
Mida pidada küberkiusamiseks?
Küberkiusamine on see, kui kellelegi tehakse internetis meelega ja korduvalt kahju nii, et ta on nõrgemas positsioonis ja tal on raske end kaitsta. Toimuda saab see nii üks ühele, kinnises grupis kui ka avalikult.
Treial nimetas erinevaid näiteid küberkiusust. Ähvardavate sõnumite ja haiget tegevate kommentaaride saatmine, isikliku informatsiooni väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine vastu tema tahtmist, halvustavate piltide-videote tegemine ja levitamine, veebimängudes ja foorumites-gruppides inetult suhtlemine või väljatõrjumine ja mõnitavate libakontode tegemine.
Kui nooremad lapsed levitavad pigem teise kohta halvustavaid sõnumeid, sest see teeb kiusajale või kiusajatele nalja, on vanematele lastele Treiali sõnul omasem süsteemsem ja sihipärasem kiusamine, sealhulgas libakontode tegemine.
Küberkius on vanemate eest kiivalt varjatud
Kuna küberkius toimub ekraanides, võib lapse mure jääda märkamata. Telia nüüd juba kuuendat aastat läbi viidava Suurima Julguse algatuse projektijuhi Elo Võrgu sõnul ei räägi lapsed täiskasvanutele, õpetajatele ja vanematele, kui neid on küberkiusatud ning hoiavad selle kiivalt enda teada. Seda kinnitas Telia sügisene fookusgrupi uuring 6.–7. klassi noorte seas.
„Vast tunnevad paljud vanemad end ära olukorras, kui koolist koju jõudnud laps vastab küsimusele, kuidas tal läks, vaid napi kommentaariga ehk „normaalselt.“ Kuid mida „normaalne“ tähendab ja kas tal päriselt on kõik hästi?,“ tõstatas Võrk küsimuse.
Elo Võrgu sõnul oleks väga palju abi küberkiusu ennetamiseks ja tuvastamiseks sellest, kui vanemad on rohkem kursis, millega lapsed arvuti taga tegelevad, tundes sealse käekäigu kohta siirast huvi. Ühtlasi andis ta mõned näpunäiteid, kuidas rääkida lapsega oma päevast ja internetis käitumisest.
Kuidas probleeme ennetada?
- Räägi lapsega varakult, mida ta internetis teeb ja kogeb. Vestelge regulaarselt, kujundage sellest harjumus. Siis on ka muredest lihtsam rääkida.
- Ole eeskujuks. Laps jäljendab, kuidas sina teiste inimestega suhtled, mismoodi oma arvamusi väljendad, kuidas ja kui sageli internetis oled ning mida seal teed.
- Selgita lapsele, et anonüümsus on internetis petlik ja igast teost jääb maha jälg.
- Arutage koos, mida internetis on okei teha ja mida mitte. Rääkige teisi austavast ja sõbralikust suhtlemisest. Lepi lapsega kokku internetis käitumise head tavad ning jälgige neid mõlemad.
- Tunne lapse tegemiste vastu huvi. Arutlege omavahel, miks talle üks või teine keskkond internetis meeldib ja mida ta seal teeb.
- Ole oma lapsega sotsiaalmeedias seotud, kuid austa tema privaatsust. Ühelt poolt toetab see lapse iseseisvumist, teisalt aga ei tekita temas vajadust hakata sinu eest midagi varjama.
- Kellegi pilti ega videot ei tohi ilma tema loata postitada. Ka oma lapse oma mitte. Arvesta tema huvidega ja küsi enne luba, kui temast midagi internetti üles riputad.
- Rääkige ka sellest, et vahel võivad võõrad täiskasvanud lastega kontakti otsida ja nendega suhtlus ei ole turvaline. Kui keegi võõras võtab lapsega kontakti ja tahab suhelda või jagab häirivat sisu, palu, et laps sellest kohe sulle teada annaks, nii saad teda kaitsta. Sellistest võõrastest tuleks teavitada ka veebipolitseid.
- Vanemate laste ja teismelistega pea silmas, et reeglite sätestamise asemel toimib sageli paremini teismeliste kuulamine, nende arvamuse aktsepteerimine ja usaldamine.
- Tuleta lapsele meelde, et ta ei ole üksi ja oled olemas, kui ta soovib kellegagi rääkida. Kui laps vajab mure lahendamisel abi, olete 100% temaga.
- Aita muuta lapse arvutukasutamine ja tema kontod turvaliseks – räägi, millised paroolid on tugevamad ning kuidas oma kontosid kaitsta.
Elo Võrk rõhutas, et suurim julgus on (küber)kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge neile, kes ise end kaitsta ei oska või suuda. Suurima julguse veebilehelt www.suurimjulgus.ee leiab lapsevanem rohkem ideid, kuidas rääkida lapsega tema päevast ja internetis käitumisest. Samuti soovitusi, mida teha, kui laps puutub kokku küberkiusuga.
