Kuhu liigub serverite ja andmesalvestuste äri ja mida see ettevõtete jaoks tähendab?

#andmekeskus #serverid
3 min lugemine

Andmekeskuste baastaristu nagu näiteks serverid ja andmesalvestuslahendused on ajas pidevalt muutumas. Mida aeg edasi, seda enam on see muutumas litsentsiäriks ja ettevõtetele muutuvkuludeks koos kõige sellega kaasnevaga.

 

Autor: Virgo Võsujalg, suurkliendi lahenduste grupi juht, Telia

 

Ajaloost

 

Kõigepealt tuli virtualiseerimine, mille abil füüsiline riistvaraline ressurss nagu näiteks protsessor, mälu ja kõvaketas jagati tarkvara abil virtuaalseteks üksusteks, mis ühest küljest aitas olemasolevat riistvara efektiivsemalt ning paindlikumalt ära kasutada ja teisest küljest muutis ärirakendused vähem sõltuvaks riistvarast ja selle elutsüklist. Samas tekkis virtualiseerimise läbi juurde üks kiht serveriruumide taristus, mida vaja täiendavalt hallata ja millele vaja litsentse ning tarkvaratuge hankida.

Peatselt võtsid selles maailmas ohjad üle globaalsed pilveteenuste pakkujad nagu Amazon, Microsoft, Google ja teised, kes hakkasid virtuaalset serveri- ning andmesalvestusressurssi pakkuma teenustena oma suurtest andmekeskustest.

Kui Azure’i, AWS’i, ning GCP pakutavad IaaS’i baaskomponendid nagu virtuaalserverid ja salvestusruum on tehniliselt sarnased ettevõtete oma andmekeskustes töötavatele virtuaalseadmetele, siis äriliselt võtsid suured pilveplatvormid tarkvaramaailma trende järgides kohe kasutusele tähtajalise renditeenuse ehk subscriptionid. Sellise mudeli puhul maksavad tarbijad teenuse eest kuu- või aastatasu ja teenuse sisse kuulub nii tarkvara või muu resurssi kasutusõigus ning teatud SLA’ga tugiteenus. Kasutusõigus on tähtajaline ja selle aegudes kaob tarbijal õigus vastavat tarkvara kasutada.

Suured tarkvaratootjad hakkasid subscriptionite peale üle minekuga parandama oma rahavooge ja kasumlikkust. Varasemalt müüdi klientidele püsivat tarkvara kasutusõigust, mis võimaldas konkreetset tarkvaraversiooni sisuliselt igavesti kasutada ning hilisem käive olemasolevate klientide pealt tuli peamiselt tarkvara toe ja uuendusõiguse müügist. Selline käive oli raskesti prognoositav ega vastanud tarkvaratootjate kasvu- ja kasumiootustele, seega püüti iga-aastaselt kasvatada tugiteenuse hindu, mis jällegi ei meeldinud klientidele.

 

Tänapäev ja tulevik

 

Tänaseks on suur osa tarkvaratootjaid kas juba üle läinud või üle minemas rendimudelile, kus tarkvara kasutusõigus on tähtajaline ja see on tootestatud koos tugi- ja uuendusteenusega ühtsesse paketti. Nagu öeldud on sama ärimudelit algusest peale kasutanud globaalsed pilveteenuste pakkujad, aga ka virtualiseermistarkvara start-up’id nagu Nutanix, Cloudian jt. Nüüd on sellele teele astumas ka turuliider VMware.

Äsjase vSphere 8 lansseerimise ja tehniliste uuenduste kõrval toovad nad välja ka Flex litsenseerimismudeli, millega paketeeritakse ESX, vCenter ning tarkvara tugi ühtsesse renditootesse, mida tuleb regulaarselt tervikuna uuendada. See tähendab, et järgmine kiht andmekeskuste taristust liigub ettevõtete jaoks muutuvkulude alla.

Hetkel on investeeringutena võimalik soetada veel füüsilist riistvara, aga ka selles maailmas on pilveteenustest tuttavaid trende. Näiteks HPE pakub Greenlake nimelist teenust, mille raames saavad kliendid tasuda oma serveriruumis paiknevate HPE seadmete eest kuutasuliselt vastavalt reaalsele ressursikasutusele. HPE näib lisaks otsivat võimalust Nutanixi omandamiseks, kellega juba täna tehakse koostööd riistvara osas. See toetaks taaskord AWS Outpost’i ja Azure Stack Hub’i laadsete lahenduste algatatud trendi, et pilvelaadne „litsentseeritud“ taristu jõuab järjest rohkem ka ettevõtete kohapealsetesse andmekeskustesse ja IT ressurss muutub tarbitud mahu põhiseks teenuseks, mis saab kindlasti olema huvitavaks väljakutseks IT eelarvete planeerimisel.

 

Järeldused

 

Trendidest lähtuvalt soovitaks tarbijatel meeles pidada kolme asja:

  • IT baastaristu elutsükli ja kulude juhtimine ning planeerimine pöördub täiesti uude loogikasse
  • Muutuvad IT ressursside kasutuse mõõtmise ja ettevõtete sisese arvelduse põhimõtted
  • Äriüksused saavad läbi nutika taristu isteeninduskeskkonna lihtsalt vajalikke ressursse kasutusele võtta ja see tähendab ka kontrolli ja vastutuse ümberjagamise vajadust ettevõtetes