
Kas süle- ja tahvelarvuti suudavad omavahel luua sünergia või võistlevad nad omavahel inimese tähelepanu pärast? See küsimus on inimkonnal tekkinud alles viimase 13 aasta jooksul.
Kuigi esimene tahvelarvuti Newton valmis Apple’il juba 1993. aastal, siis tõeline õnn tuli tahvelarvutite õuele alles 2010. aastal esimese iPad’iga. Kui Newton kuulus Apple’i möödalaskude hulka, siis iPadi ootamatu edu on pannud õunafirmat selle arengusse põhjalikult investeerima. Ikka selleks, et meediatarbimis- ja mugavusmasinast teha tõsine tööloom. Väikeste reservatsioonidega on see tal ka õnnestunud. Ehkki iPadist pole oma „vanema venna“ MacBooki täieõiguslikku asendajat saanud, on sellest saanud arvestatav tööriist suure hulga kreatiivsete ametite jaoks nagu fotograafid, disainerid jms.
Millised aga on MacBook Airi ja iPadi kooskasutuse plussid või miinused? Kohe loome selles selgust.
Inspiratsioon vs produktiivsus
Ehkki mõlemad seadmed on loodud mobiilsust silmas pidades, siis on tahvelarvuti siiski märksa kompaktsem mistahes rüperaalist. Seda on mugavam kasutada näiteks lesides, ühistranspordis või kasvõi tualetis, kui sinna mõnevõrra kauemaks istuma jääda. Samas on sellega aga vaieldamatult ebamugavam näiteks teksti sisestada, mis on omakorda jällegi sülearvuti eeliseks tahvli ees. Nii ongi esmane funktsionaalsus jagatud – iPad sobib suurepäraselt näiteks ideekorjeks ja info kogumiseks, MacBook Air aga selle töötlemiseks. Võimalikult vaba ja mugav asend annab ideede jaoks inspiratsiooni, korrektne tööasend laua taga aga häälestab meid produktiivsusele.
Laiem vaateväli ’külgkorviga’
Mitte väga ammu lõi Apple just oma tahvelarvuteid silmas pidades macOS-ile kasuliku lisafunktsiooni Sidecar ehk külgkorv. See võimaldab kasutada tahvelarvutit süleri lisaekraanina. Arvestades sülearvutite küllaltki piiratud ekraanipinda on see üsnagi arukas samm. Nii näiteks saab süleri ekraani kasutada tekstitöötluseks või tabelarvutuseks ning tahvli ekraanil omakorda hoida avatuna mõne sõnumirakenduse jaoks. Nii ei pea iga kord sõnumi saabudes väljuma oma põhilisest tööprogrammist, vaid võib tahvli pealt kohe näha, kellelt sõnum ning kas see vajab kohest reaktsiooni või võib seda rahuliku südamega ignoreerida. Sõnumitele vastata saab mugavalt MacBooki legendaarselt head klaviatuuri kasutades. Samuti on nutikas nende kahe seadme koostöös korraldada videokonverentsi. Kasutades näiteks tahvlit Teamsi või Zoomi jaoks, jääb terve arvutiekraan mugavalt märkmete tegemiseks ja muu töö jaoks.
Tehes aga mingit erakordselt rutiinset ja igavat tööd võib lisaekraanil käivitada mõne loodetavasti õpetliku video, mida silmanurgast igavuse peletamiseks vaikselt jälgida. Meelelahutusega tasub muidugi ettevaatlik olla, et selle mõjul tehtavas töös vigasid sisse ei tuleks. Sidecar’i kasutamisega on aga veidi nagu külgkorviga mootorrattaga sõitma hakkamisel, et see vajab teatavat aega harjumiseks ning Sidecar’i hingeelu tundmaõppimiseks, sest alguses võivad tekkida kerged ebamugavused. Millised täpselt, saab igaüks teada juba ise katsetades.
Jumalik jagamine
Apple on muutnud info jagamise oma seadmete vahel võimalikut lihtsaks ja mugavaks. Esiteks muidugi iCloud, kuhu kõik seamded oma info salvestavad. Nii, et salvestades näiteks iPad’iga mingi foto, võib selle mugavalt avada MacBooki fotogaleriist. Sama kehtib paljude teiste rakenduste puhul nagu näiteks märkmed (Notes), kuhu salvestatud infole pääseb praktiliselt kohe ligi ka MacBookist. Mulle isiklikult meeldib väga Continuity-lahendus, kus näiteks iPadis copy’tud teksti võib sujuvalt paste’ida kohe oma sülearvutis. Eelmistega samaväärselt mugav ja intuitiivne on ka Apple’i kuulus AirDrop andmevahetus, mille abil saab erinevaid faile või muud infot sujuvalt jagada mitte ainult oma seadmete vahel, vaid ka teistesse lähikonnas asuvate iSeadmetega.
Pikem akukasutus
Last, but not least – iPad on suurepärane võimalus oma töömasina aku säästmiseks. Kuigi MacBook Airi aku on omas klassis kindlasti üks parimaid, siis on ometi olukordi, kus ka sellest jääb väheks. Situatsioonis, kus laadimisvõimalused puuduvad, kuid töö vajab tegemist, tuleb sülearvutile appi iPad, mille akud kuuluvad samuti oma tootekategooria parimata hulka. Jagades töid kahe seadme vahel võib süleri töövõime säilida kuni järgmise laadimisvõimaluseni. Nagu ma juba üsna alguses mainisin, siis idee- ja infokorjet võib vabalt teha iPad’iga, ning materjali töödelda ja sellele uus vorm anda juba MacBook Air’is.
Ärgem unustagem pliiatsit
Apple on oma suurepärast iPadi täiendanud väärilise lisaga – Apple Pencil ehk pliiats on loovamate tööde puhul asendamatuks abiliseks. Nii saab näiteks pliiatsiga tahvlil joonistades oma loomingut arvutiga koheselt jagada, muutes töö niimoodi võimalikult sujuvaks.
Kokkuvõtteks
Kui Ostap Bender deklareeris Ilf ja Petrovi surematus teoses „Kuldvasikas“, et „Auto pole luksus, vaid liiklusvahend.“, siis võime meiegi öelda, et iPad pole luksus, vaid töövahend. Selle oskuslikul kasutamisel võime olla märgatavalt produktiivsemad, järgides ajatut sententsi „Work smarter, not harder“ (Tööta nutikamalt, mitte vaeva nähes). Kui iPadi ja MacBook Airi koostöö pakub ammendamatuid võimalusi loovatele elukutsetele, siis tegelikult on sülearvutiga koos kasutatavast tahvlist kasu ka rutiinsete ametite juures, näiteks kasvõi kommunikatsioonivahendina nagu ülalpool kirjeldatud. Arvestades iPad’ide üha mõistlikumaks muutuvat hinda (sh ka kasutatud iPad’id), siis võiks iPadi pidada sama vajalikuks MacBook Airi aksessuaariks nagu juhtmevaba hiirt või klaviatuuri.