5 võimalust vanale rüperaalile

#sülearvuti #taaskasutus
4 min lugemine

Paljudel meist võib kusagil toanurgas tolmu koguda vana sülearvuti, mille tehnilised näitajad on ajale jalgu jäänud. Kui seda mingil põhjusel teisele ringile lasta ei soovi, siis on mitmeid võimalusi, kuidas kunagine tööloom oma karjääri juba uues funktsioonis jätkata võiks. Allpool toome mõned variandid, kuidas võimalikult lihtsate vahenditega anda sülerile uus elu.

 

Tee omale meediaserver

 

Kuidas sulle meeldiks, et su fotod, muusika ja filmid oleksid kättesaadavad kõikjal oma kodus? Võta oma vana läppar ja tõsta selle kõvakettale (või välisele kõvakettale, kui arvuti kõvaketas on liiga väike) kõik oma pildid, muusika ja filmid. Nüüd installi sinna selline tasuta serverirakendus nagu Plex. Nüüd saavad selle kõvaketta sisu enda seadmetesse striimida kõik seadmed sinu kodus, kuhu on installitud Plexi klienditarkvara. Serverist saab täpselt reguleerida, millisel seadmel on millisele sisule ligipääs. Plexi häälestamine võib alguses olla keerukas, kuid õnneks on erinevates sotsiaalmeediates hulgaliselt õpetusi, kuidas seda õigesti teha.

 

Tee sellest lastearvuti

 

Google Chromebookid on lastele väga head ning ka sina võid teha oma vanast rüperaalist Chromebooki, paigaldades sinna Google Flex operatsioonisüsteemi. Seda süsteemi on testitud paljude, üle kümne aasta vanuste süleritega ja see on andnud suurepäraseid tulemusi. Selleks tuleb salvestusfail kopeerida mälupulgale ja mälupulgalt buutida arvuti. Kuigi see võib tunduda esmapilgul keeruline, siis tegelikult on see üsna lihtne, kui jälgida allalaadimislehel olevaid juhtnööre. Soovitav on süler enne laste kätte andmist põhjalikult konfigureerida, et lapsed ei saaks sinna midagi ise installeerida või üldse mingeid muutuseid teha. Piisab kui neil on näiteks ligipääs kindlatele veebilehtedele-mängudele.

 

Tee perekondlik teatetahvel

 

Selleks on lisaks vanale arvutile vaja veel vähemalt kahte asja. Näiteks Google Calendar kontot ning seda, et arvuti suudaks jooksutada vähemalt Windows 10-t. Windows 10 või 11 on vajalik, et Windows saaks toimida Kioski-režiimil. Selle abil saab arvuti ekraanil hoida ühte kindlat rakendust ehk meie puhul siis Google Calender-it. Kioski režiim on nii Windows 10 kui ka 11 puhul sätetes, kontode all. Olles endale seal konto teinud, pole enam muud, kui näiteks täisekraanis Microsoft Edge’iga minna aadressil calendar.google.com. Logi seal sisse oma Google’i kontoga ning oledki omadega mäel. Paiguta nüüd arvuti näiteks koridori, kodu välisukse kõrvale, et kõik sisenejad väljujad sellele hõlpsalt ligi pääseks. Nii saavad nad sinna ise sisestada oma tulekuid-minekuid ning vaadata sinu tegemisi.

 

Tee isiklik varundusserver

 

Meie koduste arvutite ja nutiseadmete kõvaketastel on ohtralt informatsiooni, mille kadumisest oleks meil vägagi kurb meel. Olgu selleks siis fotod maimukeste esimestest sammudest või digitaalsed lepingud, mille maksumus võib ulatuda kosmiliste summadeni. Arukas peremees tõstab nende failide koopiad kuhugi pilve või kasutab nende varundamiseks mingit võrguga ühendatud kõvaketast ehk NAS-i (Network Attached Storage). Viimased aga pole kahjuks eriti odavad. Appi tuleb jälle vana sülearvuti, väline kõvaketas (kui arvuti enda kõvaketas pole eriti suur) ning suurepärane tasuta tarkvara TrueNAS Core. See vabavara võimaldab väga mugavalt varundada teile tähtsaid andmeid ka automaatselt kasvõi mitmetele kõvaketastele või pilveteenusesse. Kuigi TrueNAS Core on igati võimekas tarkvara, on sellega alustamine üsna lihtne. Igatahes on tulemus nähtud vaeva väärt.

 

Tee maagiline peegel

 

Kas tahaksid endale esikusse peeglit, mis kõigil külalistel vähemalt esialgu suu üllatusest lahti vajutaks? See on võimalik, aga vajab eelnenutest rohkem vaevanägemist ja meisterdamist. Idee on selles, et arvuti paigutatakse läbipaistva peegelklaasi taha nii, et läbi peegli paistaks ainult vajalik info nagu kellaaeg, ilm, teated või kasvõi inspireerivad sõnumid. Peegli ehitamiseks jääks selles artiklis ruumi väheks, seepärast tasub otsida nippe, trikke ja inspiratsiooni veebilehelt Magic Mirror Builders, kuhu on kogunenud terve kogukond inimesi, kes oma peeglite modifitseerimisega tegelevad.

 

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."