5 soovitust juhile uue IT-spetsialisti otsimisel

#it spetsialist #it teenusena
4 min lugemine

Inimeste lahkumine meeskonnast on juhile alati väljakutseks. Nii nagu ühes kultusfilmis, on ka selles teemas varjundeid aga rohkem kui üks ja see kuidas sellesse suhtuda, sõltub ilmselt kontekstist.

Autor: Rain Erala, Telia IKT lahendusete osakonna juht

 

Võtame näitena olukorra, mis Eesti töömaastikul juhtub pigem sagedamini kui harvemini – ettevõttest lahkub IT-spetsialist.

Tüüpiliselt on sellise probleemi lahendamise enamlevinud võimalusi asendada üks inimene teisega. Seega, mida kiiremini töökuulutus püsti saab, seda kiiremini probleem lahendub. Samas ütleb ju Eesti vanasõnagi, et „suppi ei sööda nii kuumalt kui keedetakse“ ja kaaluda tasuks enne lõplikku otsustamist erinevaid alternatiive.

Eestlastele iseloomulikult oleme me kallutatud omamise instinkti suunas. Oma korter. Oma auto, mis sest, et järelmaksuga. Oma firma. Vabandust, start-up…  Sama kehtib ka erinevate funktsioonidega ettevõtte töökorralduses. Oma IT-spetsialist, oma raamatupidaja, oma koristaja. Läbi omamise tunde lahendame paljusid probleeme, kaalumata ka seda, et äkki nii ei peaks.

Kui korraks ära unustada meile sajandeid sisse kodeeritud omamise tunded ja sellest väljenduvad vajadused – ta peab minu palgal olema – ja keskenduda sellele, mis selle tunde omamine mulle maksma läheb ja mida see mulle vastu annab, siis tekivad üsna mitmed vastuolulised küsimused. Kuidas suudab üks inimene tänapäevaste tehnoloogiliste arengutega pidevalt kaasas käia ja mis see kõik mulle koolituste näol maksma läheb? Kas ühe inimese teadmistest piisab, et saada hakkama üle küberruumi levivate rünnakutega? Kas ta on nõus töötama Tallinna kontoris või tahab ta näiteks hoopis Tenerifele kolida? Kuidas leida oma ala professionaalile igapäevaselt huvitavaid tehnoloogilisi väljakutseid, mis teda arendaksid ja sel kombel ettevõttele tulevikus kasu tooks?

Kui tehnoloogiatele on sisse kirjutatud omadus, et kõikide rikete nulli viimise protsent maksab arutult palju ja see ei ole äriliselt lihtsalt mõistlik, siis on ette teada, et midagi varem või hiljem juhtub. Probleemi kiireks lahendamiseks vajalike oskuste hulk võib olla nii lai ja eripalgeline, et ühelt inimeselt seda kõike nõuda pole lihtsalt  realistlik. Kas tuginemine ühe inimese asemel erinevatest spetsialistidest koosnevale meeskonnale annab mulle kindlustunnet juurde või mitte?

Tasub mõelda ka selle peale,  kas mulle ikka on vaja seda, et on olemas üks inimene, kes teab minu ärist kõike ja temast omakorda sõltub minu ettevõtte toimimine. Äkki ei ole mul mõtet ka võidelda  kiire palgakasvuga, mis selles sektoris käib. Võibolla on muid lahendusi, mis pakuvad mulle vähem omandamise tunnet, aga selle eest olukorda, kus mu äri edendatakse tehnoloogia arenemisega ühes rütmis. Või kas võib juhtuda ka nii, et olukord, kus pidevalt on mingit laadi tehniline probleem vaja korda ajada, asendub olukorraga, kus probleeme ennetades minimeeritakse nende esinemissagedust?

Palju küsimusi, vähe vastuseid. Aga alternatiivid on alati olemas. Küsimused on pigem selles, kas alternatiivid on ettevõtte jaoks sobivad ning kuidas valikutes õige otsus teha. Ja  seda tavaliselt olukorras, kus otsuseid oleks vaja olnud juba eile.

Kõige selle kontekstis mõtlen, et miks ei võiks IT-spetsialisti tööpakkumise kuulutuses olla valikuvariandina kirjas ka teenusepakkuja kandidatuur.  Sellest lähtuvalt toon välja viis soovitust, mida võiks teha siis, kui ettevõtte IT-spetsialist esitab lahkumisavalduse:

 

  1. Loomulikult pane võimalikult kiiresti töökuulutus üles ja lisa sinna, et ootad kandideerima ka teenusepakkujaid. Kuulutuses kirjelda, millised on sinu ootused kandidaadile ja mis on sinu jaoks oluline.
  2. Kohtumisel palu teenusepakkujatel ennast müüa – miks nad on parimad kandidaadid sellises olukorras?
  3. Palu neil oma visioon pakkumuse näol paberile panna.
  4. Kasuta vestluses tekkinud küsimusi ning mõtteid intervjuudel teiste kandidaatidega, et tekiks võrdlusmoment.
  5. Võrdle valikuid ja langeta otsus.

 

Lõpetuseks. Kas teadmatus on õndsus või hoopis arengu pidur?  Kas sellises olukorras oleks alternatiivse lisainfo kogumine ja võimaluste kaalumine pigem mõistlik otsus või raisatud aeg? Erinevad teenusepakkujad osutavad Eestis analoogset teenust rohkem kui tuhandele Eesti ettevõttele. Nende puhul on alternatiiv osutunud väärtuslikumaks kui see, et IT-spetsialist peab olema palgal.  Võibolla on see ka sinu ettevõtte jaoks väärtus.