Klient
3 min lugemine
Tartu Ülikooli ja Telia koostööprojekt eakate digipädevuse ja -kaasatuse tõstmiseks tõi välja murekohad seeniorite tehnoloogia kasutamise oskustes ning soovitused eakate digipädevuse tõstmiseks.
Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teaduri Marju Himma-Kadaka sõnul räägitakse seenioridest üha enam kui digilõhe haavatavast osapoolest.
„Nii mõnedki seenioridele mõeldud digilahendused eeldavad teatud digipädevusi ehk see võib tähendada, et vähem pädevad eakad inimesed jäävad teenustest ilma ning suureneb ka nende isoleeritus tänapäevasest ühiskonnast. Kui inimene ei tunne, et tal on võimalik oma riigi, ettevõtete ja teiste inimestega kontaktis olla, suureneb risk heituda, eemalduda ja lukustuda pettumusse ja üksindusse,“ selgitas Himma-Kadakas.
Tartu Ülikooli ja Telia Eesti koostöös loodud pilootprojekt “Telia digimentor“ kaasas eakate digipädevuse tõstmiseks noori. Himma-Kadaka sõnul on varasemad rakendusuuringud leidnud, et vanemaealiste jaoks on tehnoloogia kasutamisel oluline motivaator ühiskonnaelus osalemine ja soov eluga kaasas käia, aga ka noorte inimestega suhtlemise vajadus.
„Meie projekti eesmärk oli edendada eakate digipädevust põlvkondade koostöös, tugevdades muuhulgas ka põlvkondade vahelisi kestvaid suhteid. Projektis keskendusime kõige efektiivsemate juhendamisviiside leidmisele,“ lisas Himma-Kadakas.
Kokku võttis pilootprojektist osa 19 vabatahtlikku digimentorit Telia Eesti töötajatest ning Tartu Ülikooli töötajatest ja üliõpilastest.
“Telias soovisime aru saada, kuidas aidata oma eakaid kliente kõige paremini, kuna digipädevus on inimese igapäevase hakkamasaamise küsimus ning teenuste ligipääsetavus on oluline. Tähtis on, et kõik Eesti inimesed saaksid võrdselt hästi meie digiühiskonna elus osaleda ja pakutavaid võimalusi kasutada. Lisaks kaasnevad vähese digipädevusega eakatele ka riskid. Näiteks näeme, et viimasel ajal on kelmide aktiivsus märgatavalt suurenenud ning nad valivad oma sihtmärgiks just kõige haavatavamat elanikkonda ehk eakaid,” tõi välja Telia Eesti müügi ja teeninduse üksuse direktor Katre Liiberg.
Meie projekti eesmärk oli edendada eakate digipädevust põlvkondade koostöös, tugevdades muuhulgas ka põlvkondade vahelisi kestvaid suhteid
Tema kinnitusel saavad seeniorid Telia esindustes digimurede puhul alati abi ning uue seadme soetamisel aitab Telia sellega tuttavaks saada ja vajalikud seadistused ära teha.
Selle aasta jaanuarist septembrini väldanud projekti tulemusena leidsid Tartu Ülikooli teadlased, et personaalne digimentorlus on eakate puhul palju efektiivsem võrreldes üldise klienditoe baasil põhineva juhendamisega. Edukamad on need juhendamised, kus juhendatav ja juhendaja on varasemalt tuttavad, näiteks sugulased või peretuttavad.
Võõraste puhul on oluline alguses pühendada aega päriselus tutvumiseks, luua isiklik ja lähedane usalduslik kontakt, mis motiveerib mõlemat osapoolt.
Lisaks leiti, et kuigi põlvkondade vaheline ja erineva digipädevusega inimeste digimentorlus saab toimida ka internetikeskkonnas ja kaugsuhtlusvahendite abil, on tõhusaks ja tulemuslikuks suhtluseks vaja kohtumisi ka reaalelus, et tekiks ja püsiks usalduslik suhe juhendaja ja eaka juhendatava vahel.
Neile, kelle vanavanemad on kaugel või kes ise ei saa juhendada oma lähedast pakub Telia võimalust tellida personaalne nõustamine. Selleks saab Telia esindustesse broneerida aja ning väikese tasu eest saab oma murele abi ja õpetust. Lisaks pakub Telia tehnikute abil ka nutiabi teenust, mida seeniorid saavad endale koju tellida. Ka Telia kõnekeskuse numbril 123 saavad seeniorid oma küsimustele vastused.
Praktilised nipid, kui soovid oma eakale lähedasele digimaailma tutvustada
- Juhendamist on mõistlik alustada juhendatava olemasolevate teadmiste ja vajaduste väljaselgitamisega. Arvesta, et inimene ise ei pruugi osata hinnata oma teadmiste ja oskuste või nende puudumise ulatust.
- Juhendamisprotsessis on oluline pidevalt selgitada iga tegevust, ka neid, mis otseselt ei pruugi olla juhendamisega seotud. Nõnda tunneb juhendatav end protsessi osalise, mitte kaasavõetuna. Inimene õpib siis, kui ta saab ise proovida. Seetõttu peaks juhendaja alati võtma vaid kõrvalseisja ja nõuandja, mitte ettenäitaja rolli.
- Õpetada tuleb intuitsiooni ja põhimõtet, mitte konkreetset vahendit või keskkonda.
- Ühe õppetunniga peaks käsitlema ainult üht teemat. Mitme oskuse ja pädevuse koos õpetamisel tekib info ülekoormus, mille tulemusena vähenevad vastuvõtuvõime ja motivatsioon.
- Juhendatava eest ei tasu ära teha tegevusi, mida ta peab tulevikus korduvalt tegema (nt pangaülekande tegemine või iseteeninduskeskkonda sisselogimine). Kui tegu on ühekordse, spetsiifilist ja keerukat toimimist nõudva tegevusega (nt mõne keerukama programmi installeerimine või spetsiifilisema kasutajakonto loomine) võib selle juhendatava eest ära teha.
Meeldetuletuseks vanavanematele:
- Hea parool on vähemalt kaheksa tähemärki pikk, sisaldab suurt ja väikest tähte ning numbreid;
- Suhtlemisvõrgustik olgu pigem väike ning võõrastelt kontaktidelt tulnud kahtlastele kirjadele ei ole vaja vastata;
- Eriti oluline on isiklik info jätta enda teada, näiteks nagu pangakaardi parool jms.
Õppevideoid eakatele, mida enda nutiseadmega teha ja kuidas internetis ohutult orienteeruda, saab vaadata Prillitoosi Nutiabi Youtube’i kanalilt.
