Nutikad lahendused
2 min lugemine
Digihügieen ja IT-vaatlikus on asjad, millest räägitakse pidevalt. Ning põhjusega. Küberkuritegevus on muutunud mitmemiljardiliseks majandusharuks ning häkkerid teevad samamoodi oma igapäevast tööd nagu tavalised tööinimesed.
Kui varasematel aastatel oli küberpättide eesmärgiks arvutite rivist välja viimine või sellega ähvardamine, siis tänapäeval on küberkurikaelte objektiks kasutajate andmed, mida ostetakse-müüakse nagu iga muud kaupa. Hoidmaks oma andmeid soovimatutesse kätesse langemast pole kunagi palju mõningaid põhitõdesid üle korrata.
1. Paroolide taaskasutus
Erinevad korduvalt läbiviidud uuringud tõestavad, et inimesed armastavad oma paroole taaskasutada st logida internetis sama parooliga sisse erinevatesse kohtadesse, olgu selleks siis oma e-postkast, pank, koerteklubi või joogatrenn. Arvestades seda, kui paljud kohad nõuavad endale konto loomist, on see mõistetav, et paroolide arv võib kiiresti kontrolli alt kaduda. Selleks tasub kasutusele võtta erineva raskustasemega paroolid. Iga veebileht, mis sisaldab ligipääsu olulisele isiklikule infole või finantsidele, vajab eraldi keerulise raskustasemega parooli. Nii võib näiteks oma huvialakontodel kasutada ühte ja lihtsat parooli, mille meeldejätmine pole keeruline. Panga, Apple ID või näiteks Google’i konto paroolid peaksid olema kõige kõrgema raskusastmega. Ülejäänutele (nt töö- või õppealastele) kontodele piisab lihtsalt keerukast paroolist. Kui paroolide arv hakkab ületama kriitilist piiri, siis on mõtekas need üles kirjutada ja paigutada näiteks OneDrive’I pilveteenuse personaalsesse šeifi, kust oleks neile alati ligipääs olemas.
2. Ära lubada rakendustel ligipääsu kõigele
Paljud rakendused küsivad ligipääsu telefonis asuvatele erinevatele andmetele. Olgu selleks teie fotod, kontaktid või teiste rakenduste kasutusinfo. Andmetel võib olla rakenduste loojate jaoks ainult turunduslik väärtus, kuid iga ligipääsuküsimise puhul tasub olla ettevaatlik. Kui Google Maps küsib teise asukoha kohta, siis on see normaalne. Kui aga telefonikalkulaator soovib ligipääsu teie fotodele või kontaktidele, siis tasub sellesse soovi kriitiliselt suhtuda. Seega tasub väga hoolikalt suhtuda iga rakenduse soovi pääseda ligi teie andmetele ning piirduda absoluutse miinimumiga.
3. Liigse info jagamine oma võrgurakenduste kontodel
Ilmselt on iga internetikasutaja juba selgeks saanud, et oma puhkuseleminekust pole arukas varakult internetis pasundada. Samuti on loodetavasti selge, et sisestada oma krediitkaardi andmeid mõne tundmatu juustusõprade klubi liitumisankeeti pole kuigi arukas. Turvaspetsialistid soovitavad liitumisankeetides täita ainult tärniga märgitud lahtrid st lahtrid, millede täitmine on liitumiseks vältimatu. Ning alati tasub kaaluda, kas liitumisest saadav tulu võib katta potentsiaalse kahju. Lisaks pole üldse vajalik tundmatule teenusepakkujale ausalt öelda oma lemmiklooma hüüdnime või ema neiupõlvenime öelda. Seda pole tal tegelikult lihtsalt vaja teada.
4. Liigne usaldus
Vahet pole, kas meili teel palub teie rahalist abi mõni välismaal viibiv tuttav või soovib pank, et te meilile lisatud lingil oma pangaandmeid uuendaksite – kõike seda saab ja peab üle kontrollima alternatiivseid kanaleid pidi. See tähendab, et mitte meilidele lisatud telefonidel või meiliaadressidel vaid oma tuttavale helistades või tema alternatiivsele meiliaadressile kirjutades või siis näiteks panga infotelefonile helistades. Selline kontrollimine võib tunduda küll ebamugavana, kuid kokkuvõttes võib see oluliselt säästa nii raha kui ka närve.
Oma andmete jagamisel internetis on suur roll meie endi mugavusel. Suur osa nendest mugavusteenustest, mida rakendused meile pakuvad on tasuta. Õigemini maksame me nende teenuste eest oma isikuandmetega. Seega on iga kord enne oma isikuandmete sisestamist kasulik mõelda, kas see teenus on mulle tegelikult vajalik, kas see firma või arendaja, kes mu andmed saab, on piisavalt usaldusväärne. Lihtne.
